Naisterahvale tüüpiliselt pole mul kunagi midagi selga panna. Aga nüüd on see väga ilmne.

Sügisel jagas õeraas mulle oma riideid. Need olid siis talle väga suured ja mulle umbes parajad. Ju me siis olime lihtsalt erinevatel aegade ühes kaalus. Täna otsisin midagi kevadisemat selga. Aga need riided on kõik nii suured. Peeglist vaatas mulle vastu hernehirmutise moodi riides tegelane. Kõik seljas olevad asjad on kottis ja lohvakad. Ja ma olen niisama ära kaotanud kõigest 3 kilo oma maksimumist, võib-olla ka neli. Aga mitte kuigi palju rohkem. Selle kõige juures on kurb lugu see, et riiete ostmiseks raha ei ole ja ei tule.

Teeme nii, et nüüd ongi moes igasugused suureks või väikseks jäänud riided. Sest neid mul kapis on.