Enam pikemaks ei kasva!

Hüüdlauseid, mida pealkirjaks panna, oli seekord täitsa mitu. Aga kõige tähtsam sai pealkirja – ma jõudsin nurgani number kolm ja “surma” lõplikud mõõtmed on saavutatud! See pilt on tehtud 9. jaanuaril, sellel tähtsal päeval, kui nurgani jõutud sai.DSC00286.JPG

Ma olen jõudnud “surma” tikkimisega faasi, kus ma tahaks seda kogu aeg teha, mulle tundub, et see on kõige ilusam asi maailmas ja mul on kohe seda seina imetlemiseks vaja. Samas tikkides ma naudin iga nõelatäit, mis tekitab uusi detaile. Panen kõigepealt üldvaate, pilt on tehtud eile, kui oli natuke rohkem valgust.Rotation of DSC00293.JPGNii on küll näha töö dimensioonid, aga puudu jäävad detailid. Ja detaililid on selle töö juures väga tähtsad.

Praegu tikkimisel oleva paneeli sees on palju elegantseid detaile. Kitsekesed, lilled ja viinamarjad on rustikaalselt elegantsed. Väike jänes on lihtsalt nunnu. Siis tikkisin ma sõna “hoop” ja mus tekkis lootus ühel hetkel millalgi kunagi näha selle töö valmimist (“hoop” peaks hollandi keeles olema lootus).DSC00295.JPGVeel saan ma hõisata, et pooled tüütud kaheksakannad on valmis. Ma tean, et ühel hetkel saavad ka ülejäänud kaheksakannad tehtud.

Lisan pilte, mis on tehtud valgematel hetkedel ja näitavad detaile lähemalt. Mulle meeldivad need detailid. DSC00297.JPG
Ja siin on näha jänes.
DSC00298.JPG
Nüüd olen ma edasi tikkinud selle paneeli ülemist paremat nurka, ehk lehekülge 10. Kõige selle kauniduse tikkimise käigus sai ühel hetkel ka lehekülg 9 täitsa valmis tikitud. Seega on lõpuni “tühised seitse lehekülge”!

Head aega 2019!

Viimased paar nädalat on elu olnud väga kiire. Kirjutamise ja fotode laadimise aega olnud ei ole. Küll aga olen ma võtnud täitsa palju tikkimise aega. Täna fotosid vaadates on muutus väga hästi märgata. Jõulud on alati kiire. Aga peale jõulu oli meil paar puhkamise päeva, mille jooksul sai nõela välgutatud.

Ilmad on nii hallid, seega kauneid loomulikus valguses pilte ei ole. On laelampidega ja varjudega pildid. Kõigepealt eile tehtud üldine vaade. DSC00258.JPGTöö läheb suureks ja detailid kaovad ära. Aga näha on, kellele viipab mõne nädala tagune lohe. Lohe kas vehib ära liblikat lillepoti pealt, või lehvitab teisele lohele.DSC00263.JPGLillepott ja lohe olid lahedad teha. Nende all olev poolikute kaheksakandadega muster oli tüütu. Ja seda kaheksakandadega mustrit tuleb veel palju. Ma olen neljast küljest ühe lõpuni tikkinud, seega kolme külge veel pikalt vaja tikkida. Kogu see osa, millega ma praegu töötan üldises vaates.DSC00260.JPGNüüd olen ma mõelnud ühe külje lõpetamise preemiaks tikkida pisut aega lilli ja viinamarju nende kaheksakandade sisse. Seal on huvitavaid detaile.

Lohe viipab veel tühjusesse

Ent lisatud said lilleke ja kitseke. Lohe all on kaheksakandadega mustririba, mida on üsna tüütu tikkida. Ent kaheksakannad ümbritsevad suurt kasti, milles on sees huvitavamaid elemente. Olen tikkinud kaheksakandasid ja väikeseid ristikesi, et jõuda unikaalsemate ja huvitavamate motiivideni. Ja nii tekkisid nädalaga tikkpistes lilleke, mis tikkides meenutas väga ühte Tähesõdade filmi tegelast ja kitseke lillega sarve otsas. See nurgamotiiv on ka täitsa lahe. Eks ma jätkan vaheldumisi igavate servade ja huvitava sisuga. DSC00121a.jpgTikkimise vahepeal uurisin ma nii Instagrammist kui ka Facebookist pilte selle töö kohta. Ma panin tähele, et kui tikkijad jõuavad alumise pooleni, siis tehakse pilti tööst kui tervikust ja nii kaovad ära detailid. Ma otsustasin, et ma teen hea meelega edasi pilte ka väikestest detailidest. Suurt vaadet see nädal ei ole, sest valgust ei ole üldse.

kellele viipab lohe?

Tegelikult võiks pealkiri olla palju karmim: “Ma olen nüüd poolsurnud!” Aga see tundus mulle liiga must huumor ja ma valisin teise pealkirja. Aga päriselt saan ma nüüd öelda, et ülemine pool Surmast ristpistesse on valmis. Selline nägi välja üldvaade täna. DSC00106See tundub suur ja tähtis verstapost, mida tähistada. Üle aasta on kulunud selle tikkimisele, järelikult võiks kogu töö valmis saada millalgi aastal 2021. Peaaegu kõik on tikitud täpselt mustri järgi. Ainuke muudatus on A-täht teise lõvi juures.DSC00108.JPGMustri lisades on olemas A-täht, ent see on selle koha jaoks liiga lai. Nii ma siis pidin improviseerima ja tekitama juurde kitsama A-tähe. Pöörasin V ümber ja tegin talle kriipsu sisse. Ma tikkisin seda ühel õhtul enne vannitamist-magama minekut. Sest see oli viimane tegemata jupp ülemises pooles. Enne seda tähtsat tähte tikkisin ma valmis puu ja linnud puu all. DSC00110.JPGJa nüüd olen ma lisanud alumise poole esimesed motiivid. Näiteks sellise tihedalt täis tikitud ruudu.DSC00112.JPGNing selle kõrval on üksik lohe. Ma veel ei tea, kas ta on kuri või sõbralik. Täna mulle tundub, et ta viipab kellelegi, keda me veel ei näe. DSC00114.JPGÄkki nädala pärast on näha, kes sealt tulemas on.

prokrastineerimise meistriklass

Ma olen tikkinud liiga palju! Ma oleksin pidanud tegema töiseid töid, aga nii hea oli tikkida. Kohevarsti jõuan kohani, kus saab hõisata: “Ma olen poolsurnud!” ja tunda selle üle head meelt.

Sellel nädalal lõpetasin ma Pegasuse all oleva kolmnurga, tegin vareste all oleva puu valmis ja nüüd on jäänud kolmnurk veel teha. Ja siis muidugi veel üks täht tikkida lõvi juurde. Re-exposure of DSC00097Selle käigus on lõpetatud lehekülg number 7. Ja nagu näha, siis 8. ei ole ka lõpust kuigi kaugel. Tervikpilt on niisugune.DSC00094.JPGMulle alguses väga ei meeldinud need puu ja varesed. Aga kui nad nüüd valmis on, siis meeldivad nad mulle väga. Uhke puu on õite ja lehtedega. Täna hommikul imetlesin väheses loomulikus valguses ka valitud tooni ja kangast. Ma olen täitsa rahul oma valikutega.

kamp vareseid

Üle ootuste hea tikkimisnädal on justkui olnud. Ma olen suutnud tikkida väikese kamba vareseid. Tegin õrnas novembripäikeses pilti neist.DSC00084.JPGSiis võtsin rõnga välja ja jäädvustasin ka tervet tööd. DSC00088.JPGMul pole palju puudu enam poole peale jõudmisest. Ja see mõte on väga lahe!

Veel tegin pilti ka oma “koosolekuprojektist”. Tegemist on ajakirja Cross Stitch Crazy vahel olnud tasuta komplektiga suvest 2018. Alustatud sai seda kaarti Bledi järve ääres, peale koertega järjehoidja valmimist. DSC00091.JPGMa vedasin teda kaasa ainult koosolekutele, aga olen nüüd mõnel viimasel päeval teda ka kodus tikkinud. Mul on isu ta valmis saada ja palju pole jäänud. Emma Congdoni disaine on lahe, aga mitte väga lihtne tikkida. Erksad värvid ja värviüleminekud tähendavad, et iga viga paistab kohe silma. Nii oli ta mul vahepeal “karistusnurgas”, sest ma olin kuskil Sloveenias vea sisse tikkinud ja ma ei osanud seisukohta võtta, kas harutada või mitte. Siis tuli koosolek ja loomulikult ma harutasin ja peitsin otsad ära ja tikkisin õige värviga õigesse kohta. Ja nüüd olen siis lõpusirgel.

Kiire jälg

Ma pikka juttu ei viitsi ajada, seega üks pilt märgiks maha. Olen töötanud “Surma” kallal ja nautinud seda. Ühevärviline on parim asi diivanil tagandamisistungite kõrvale. Ma neid tervikuna ei viitsi jälgida, aga katkendid ja kommentaar on huvitavad. Ja nii ma olen nädala jooksul tikkinud ühe Pegasuse. Uus kaamera vajab ka harjutamist. Pilt on tehtud söögitoa laua pealt ilma lisavalguseta, nii nagu ma töö olen käest ära pannud. Ei mingit sättimist. DSC00083.JPG