Eelmise aasta võlg

Vaikus on tavalisest pikem olnud. Palun vabandust. Ma olin väga pikalt haige. Seejärel tuli ära teha kõik see töö, mis haiguse ajal tegemata jäi ja siis juhtus veel ühtkomateist, millest ma hea meelega räägiks alles mõne aja pärast.

Tikkisin ma tasapisi ja vaikselt mitmeid asju, neid näitan ka mingil hetkel. Aga täna näitan eelmise aasta ainukest valmis kootud eset, minu lumemarja baretti.

Muster ajakirjast Designer Knitting hilisest talvenumbrist 2019. Mustri autoriks Mari Tobita. Lõng BBB Setal. Kulus poolteist tokki. Vardaid enam ei mäleta, need on ammu tagasi pandud. Pildid tegi A.

Nii kui ma nägin seda ajakirjas, siis ma tahtsin seda endale. Algus oli raske. Sai harutatud nii palju, et osa lõnga muutus kasutuskõlbmatuks. Siis harutas nelja-aastane ja pärast riidlemist ja uuesti alustamist sai hoog sisse. Väga palju abi oli selle kudumisel silmusemärkijatest. Iga mustrikord oli nende vahel ja nii oli lihtne kududa. Muster ei ole kõige lihtsam, sest tegemist on keerdsilmuste ja viklite ja palmikutega. Aga tulemus meeldib mulle väga. Ma praegu ei ole teda kandnud, sest teine barett on soojem. Aga kui kevad tuleb, siis kavatsen sellega promeneerima minna küll.

Aeglane vaikus

Nii kiire on elu. Sügis ja pimedus. Töö ja kodune elu võtavad suure aja. Haigused võtavad oma aja ja ajumahu. Pimedus ei kutsu pilte tegema. Aga ma vaikselt ja aeglaselt nokitsen edasi oma poolikute tööde kallal.

Mul ei ole pilti paabulinnust. Tikkisin teda järjest kolm nädalat ja siis sai isu otsa. Tegin pildi instagrammi jaoks ja suurde fotokasse unustasin püüda. Küll ma kunagi näitan, kui uuesti selle kallal tööle hakkan.

Kõige rohkem olen tikkinud Bagatelle’i. On sügis, palju tööd ja ühevärviline (või siis praegu kahevärviline) sobib lühikestesse momentidesse väga hästi. Ja progress on olnud täitsa suur. Üldine vaade tööle.

Lähemalt tasub vaadata ka ükssarvikut.

Ja veelgi lähemalt näitan ka. See on nüüd keskosa detailid.

Ristid on tikitud kõik säravvalge niidiga (DMC B5200), ja võrk on tikitud ühekordse helehalliga (DMC 415). Ma tikin võrku üsna kohe peale ristide tegemist, mitte ei jäta seda viimaseks üle kogu riba. Viimasel juhul oleks see ületamatult igav tegutsemine. Praegusel juhul saab mul mingi motiiv või ala täiesti valmis ja ma ei pea selle juurde tagasi tulema. See sobib minu ajuga paremini. Mulle tundub, et selle tikkimine nõuab rohkem aega. Valge niidiga tikkides paistavad iga risti niidikeerud hästi välja. Nii tegutsengi ma aeglasemalt ja korrektsemalt. Vähemalt mulle tundub nii. Võimalik, et nii saan ma kasuliku harjumuse endale külge kõikide värvide puhul leppida vaid peaaegu ideaalsete ilusate ristide ja ka muude pistetega.

Ja siis juhtus veel midagi huvitavat. Ma võtsin vardad kätte ja kudusin pisut. Õigupoolest olen ma millagi ammu (aasta või nii tagasi) ostnud endale kaks tokki looduslikvalget lõnga BBB Setal. See on luksuslik lõng (75% alpakatall, 15% siid ja 10% akrüüli) mis välimuselt meenutab pisut mohääri. Ja olin ka üles löönud ühe bareti alguse. Ent siis kuskil keerulise koha peal oli isu otsa saanud ja ma harutasin ta üles. Lõin sama vardaga uuesti üles, kudusin alumise serva sooniku ära ja jõudsin ka edasi. Siis sattus see kogemata nelja-aastase kätte ja tulemuseks oli järjekordne harutamine. Ma ei olnud väga õnnetu, sest ma olin aru saanud, et soonik oli liiga suure vardaga kootud ja liiga suur. Peenem varras sai üles otsitud, lapsele sõnad peale loetud ja uus algus tehtud. Alguses oli väga raske kududa, ei olnud nagu käe sees seda õiget tunnetust ja mustri lugemine oli üsna keeruline. Aga nüüd on juba päris mõnus. Ja see kudum on soe, nii soe kududa.

Nüüd on vist küll suurem osa vaiksest tegutsemisest ajaloo jaoks kirja pandud.

seda ja teist

Elu on kiire. Nagu tavaliselt. Sügis tähendab pimedamaid päevi ja seega kehvemaid olusid pildistamiseks. Kiire aeg tähendab, et piltide tegemine tuleb väga harva meelde. Täna võtsin kätte ja tegin kaameraga tiiru aias ja siis ka tuletasin meelde, mida vahepeal tikitud on.

Aed on sellel aastal olnud oluline. Eelmisel nädalal, kui läksin õunu korjama, tegin väikese ringi peenarde juurde ja sain sellise peotäie.

Täna on maasikapeenras ka veel täitsa ilus pilt. Külm on meist veel saanud mööda kõndida. Daaliad näitavad viimaseid õisi.

Tikkimine teraapilistel eesmärkidel on jätkunud vaikselt. Mul on olnud mõned nii tihedad päevad, et ma pole jaksanud tööd kättegi võtta. Aga see läheb milllagi mööda. Esiteks jõulukaardid, mis olid millalgi tasuta komplektid ajakirjaga kaasas. Alustasin neid juba ammu (veebruaris) ja võtsin nad uuesti sügisel koosolekute jaoks välja. Tegin kaks tükki järjest valmis ja kolmas jäi pooleli. Praegu nad mind rohkem ei huvita.

Tegin pildid peaaegu hämaras ja seetõttu on vist liiga raske näha. Kaartide tikkimine jäi pooleli, sest tuli isu tikkida Bagatelle’i. Bagatell on minu järgmine Long Dog Sampler. Tikin teda tumesinisele Brittney kangale erkvalge niidiga (DMC B5200). Võrgu tikkimiseks on ühekordne helehall mulinee (DMC 415). Bagatelle mustrina on juba üsna eakas. Ma ei mäleta, millal ma teda esimest korda nägin. Ent ta on mulle kogu aeg meeldinud. Pitsi imitatsioon on lahe ja selle suurus ja detailirohkus on suurepärased.

Ma olin plaaninud, et ma nüüd jätangi Bagatelle’i välja ja tikin tasapisi. Olin jõudnud kõige ülemise nurgani ja saan nüüd liikuda paremale mööda ülemist serva. Ja siis nägin ma oma instagrami voos, et üks tikkija alustas just Cottage Garden Samplingu mustrit Paabulind ja granaatõunapuu (Peackock and pomegranate). Ma olen selle kevadel millalgi tellinud ja kõik niidid koju varunud. Ja nii ma vaatasin paar päeva tema progressi ja otsustasin ise ka alustada.

See on minu esimene katse tikkida linasele kangale. Tegemist on 32 niiti tollile Zweigarti kangaga. Värvitooni ma enam ei tea. Aga tikkida on seda tore. Töö tervikuna on minu jaoks pisut sellise keskaegse hõnguga. Aga värvid meenutavad mulle ka kummalisel kombel seitsmekümnendate aastate Skandinaavia disaini. Veerand tööst saab varsti valmis tikitud.

Aitab küll!

Elu on kiire, väga kiire. Palju on arvuti taga istumist, inimestega suhtlemist ja kõike muud. Ma olen selle kuu jooksul tikkinud küll. Isegi pilte on saanud teha, kuigi mitte eriti usinalt. Aga kõige raskem on saada pilte kaamerast arvutisse. Septembrikuu jooksul tikkisin ma hoolega Buduaari. Lisasin sellele 9980 pistet. Seda on täitsa palju, keskmiselt üle 400 piste päevas. Kuu keskel nägi Buduaari üldmulje välja selline.

buduaar1309

Sellel hetkel tikkisin ma 6 enam levinumat värvi sealt, kuhu oli väikese lugemisega lihtne jõuda. Ja siis ühel hetkel tahtsin ma jälle vaheldust. Ja võtsin ette tikkiva daami pea ja tikkisin seda täis. Erinevad värvid ülevalt alla, nii et “plärakast” sai pea – juuksed ja enamus näost. Umbes nii.

Nii näeb üldvaade tänaseks välja selline.

Kandsin pildistamise hetkel punast kampsunit ja see peegeldas tööle ja muutis ta punaselt hõõguvaks. Ja sellisena voltisin ma ta 23. septembril kokku ja panin ära. Ma ei täitnud kõiki eesmärke, ent töös on oluliselt rohkem pisteid kui ma oskasin aasta alguses või isegi suvel arvata. 2020. aasta jooksul lisasin Buduaarile 42 357 pistet. Nüüd on töös 140 375 pistet ja tööst on tehtud hästi natuke üle 30%. Ma olen rahul. Mul on nüüd järgmisel aastal võimalik töötada täpselt nii edasi, nagu ma sellel hetkel tahan. Kui on isu diagonaalide järgi, siis on võimalik seda teha. Kui tahan tikkida midagi detailset, on selle jaoks kohta ja ka igavate taustade tikkimise võimalust on sellel tööl olemas.

Ma ilmselt vajasin vaheldust

Nagu tavaliselt, on sattunud jälle pikem paus tulema. Tikkimise jaoks eraldatav aeg on seoses kooliaasta algusega väga kokku kuivanud. Aga augustist võtsin ma, mis aga võtta andis. Ma olen siingi kurtnud, et mu Buduaar ei taha ega taha edeneda. Jah, ma töötasin ta kallal ja mul olid edusammud, aga mulle tundus, et need edusammud tulevad raskemalt kui nad võiksid.

Augusti keskel ühel nädalavahetusel mõtlesin ma katsetada tikkimist pisut teistmoodi. Ma olin jõudnud oma diagonaaliga daami number üks peanupu juude. Ja ma tahtsin tikkida musta ja mitte diagonaalides. Ja seda ma tegingi. Ning see oli ütlemata lahe.DSC01078aSelle pildi peal on mul juba rohkem kui ainult must värv tikitud daami number üks peas. Mul õnnestus suurema vaevata päeva jooksul saavutada uskumatuid numbreid tikitud riste. See oli lõbus ja pöörane ja väga teistmoodi. Ja nii olen ma jätkanud terve augusti teise poole. Ning kui ma paar päeva tagasi augusti tikkimisnumbreid vaatasin, siis oli põhjust rõõmustamiseks. Terve augusti jooksul olen ma Buduaarile lisanud 12 282 pistet. Ning mul on olnud kolm päeva, mille jooksul ma tikkisin enam kui 1000 pistet. On selge, et kõik need pisted ei mahtunud daami peasse. Neid jätkus ka mujale. DSC01102aVasakus servas olevasse tooli, pildiraami juurde ja paremas servas oleva sirmi sisse. Sirmi ei ole hästi näha, aga muudest kohtades on vihje olemas. Ma valisin välja 5 kõige suurema pistete arvuga värvi ja asusin neid tikkima sinna, kuhu ma ulatasin mitte väga kaugele lugema. Ja see ei tundu praegu raske ja tüütu. Ma kardan, et kui ma jõuan neid kunagi täitma, siis ma avastan suure hulga vigu ja siis on tüütu paari piste pärast niite kogu aeg vahetada. Aga sellega tegelen ma siis.

Huvitavamad pildid igavast tööst

Et mitte liiga palju pilte korraga üles riputada, siis ma ei oota diagonaali lõpuni. Annan ülevaate viimastest arengutest Buduaari juures. Juulikuu alguses tikkisin ma pisut Buduaari. Esialgu sujus see kiiresti, sest diagonaali algus tundub alati nii motiveeriv. Tahaks jõuda kõikide uute ja huvitavate detailideni. Esimene vaade 8. juulist.DSC00936aVaid päev hiljem, 9. juulil olen ma teinud “pärast” pildi. DSC00937aMa vaatasin nüüd statistikast järgi, ma olingi teinud kaks väga tikkimisrohket päeva ja seega pole imestada, et ma kahe päevaga jõudsin kahe diagonaaliga läbi ühe rõngatäie. Sellel õhtusel pildil on värvid mitte päris õiged, aga näha on, et maali raami otsad ulatuvad kokku. Veel paar-kolm diagonaali ja maal saab valmis. See on ühest küljest põnev. Teisest küljest on siis diagonaalide alguses hall sein. Ja seda seina tuleb seal päris hulka maad. Samast õhtust samade värvidega on siis ka uus “enne”.DSC00941aSuurema hooga tikkimine on jätkunud ka sellel rõngatäiel, sest juba 11. juuli hommikust on “pärast” pilt. DSC00944aSee heledam laik on lamp. Milline rõõm on jõuda järgmise tähtsa esemeni pildi peal. Aga siis sai isu otsa ja ma panin töö ära. Tuli köögiviljade tikkimise aeg ja paabulinnupadja tikkimise ja lõpetamise aeg. Elu oli lihtsalt nii keeruline, et Buduaar tundus liiga raske. See tundub olevat sellel aastal peamine põhjus, miks ma Buduaari ei tiki. Ma tegin siis ka uue “enne” pildi, aga ma ei tikkinud rohkem. DSC00951aJa nii ta ootas mõnda aega. Selle nädala alguses, peale paabulinnupadja lõpetamist oli siis vaja uut projekti. Ja Buduaar tuli välja ja rõngasse. Ma suurest rõõmust taas selle kallal töötada, olen päris kenasti edasi jõudnud. Nii et eilsest on mul olemas kõige värskem “pärast” pilt. DSC01063aMul on hea jupp lampi ja lambi punakat kuma seinal. Ja veel üks uus asi paistab. Et mul nüüdseks nelja-aastane oskas ära kaotada eelmise nõelamagneti, siis tellisin ma Etsy-st endale uue. Sellega ma enam lapsel mängida ei luba. See on liiga ilus selleks. Ja ilma nõelahoidjata töötamine on tüütu.

Enne kooliaasta algust võtan ma mõned päevad vaikust ja tikkimise rõõmu. Kooliaasta saab tulema keeruline, sest olud saavad minna jälle keeruliseks.

Paabulind sai kogemata valmis

Just nii juhtuski eelmisel reedel. Lõpetasin paabulinnupadja tikkimise. Täna pesin ja pressisin ja püüdsin ka pilti teha. Pildid ei anna täies mahus edasi seda, kui kaunis too paabulind ja need lilled tegelikult on. DSC01058aMa küll ei plaani kohe alustada järgmist lindu sellest seeriast. Aga ma täna lõikasin kolm sama suurt tükki sellest kangast ja ma olen juba sügisese padja niitide loetelu üle kontrollinud ja puuduvad oma vajalikku faili kirja pannud. Mul on hea meel! Küll ma ükskord jõuan ka kangapoodi ja seejärel kulub veel mõnda aega, enne kui sellest saab nunnu padjakate.

Paabulinnu saba

Nädal tagasi pakkisin ma asjad ja sõitsin ema juurde maale. Kaasa võtsin paabulinnupadja. Nädala jooksul, ka peale maalt tagasi tulekut olen ma tikkinud peamiselt paabulinnu saba ja pisut neerumotiive. Nüüd on näha, kui kaugele peaks ulatuma saba ja kui suur osa sellest mul veel puudu on. Mul on tunne, et paabulinnupadja jaoks võiks see olla aasta, kus ta tikitud saab. Pole enam palju jäänud. Pisut pruune lilli ja neerumotiive jalgade juurde ja ongi kõik. DSC0103bPildi tegin kiirelt õhtuvalguses ja varjudes.

Vahepalast sai põhiroog

Viimase nädala jooksul on juhtunud asju, mis on teinud tikkimise raskeks. Nii võtsin ma buduaari rõngast välja ja panin kasti. Mul ei ole kahjutunnet, et seda teha tuli. Lihtsalt juhtusid asjad, mis ei ole minu kontrolli all ja nii on kergem nendega toime tulla. Ning tikkida sain ma möödunud nädala jooksul peamiselt õues ja seega edenes hooga köögiviljade projekt.

Aga alustame aiast. Sellel aastal esimest korda olen ma maha pannud daaliad. Ja nüüd on esimesed kaks neist õitsema hakanud. DSC00990aDSC00991aNad on ilusad. Ma seni ei ole lilledest lugu pidanud, aga see aasta on selles mõttes minu  jaoks murranguline. Lilled on ilusad ja see ilu on väärtus. Nii tore on minna hommikuti aeda ja uurida, mis juhtunud on. Teine tore uudis on meil vaarikavõsas.DSC00994a Vaarikad saavad valmis. See tähendab, et on südasuvi.

Nädal tagasi näitasin oma Aida14 kangatükki. See nädal näitan jälle. Ta kerib rulli, sest ma tikin käes ja enamus kangast on kogu aeg rulli keritud. Segaduse suurendamiseks on ta nüüd veel teistpidi ka keeratud. DSC00995a Aga loogika on selles, et ma olen tikkinud neid asju, mis on seal üleval ja siis õige pisut ka alumist külili olevat tööd. Eelmine nädal oli mul vast veerand kõrvitsat. See nädal on terve kõrvits, terve peet ja pisut lillkapsast. See on olnud tore tikkimine. Eelmise aasta suvel ma alustasin nende tikkimist ja versioonist 1 said valmis enamused just suvise puhkuse ajal. Siis kui köögiviljad valmisid. See aasta samuti. Tikkisin neid ja mõtlesin, kas ma tahaksin neid ka enda aeda kasvama. Kõrvitsa osas ma ei ole kindel, aga punast peeti võiks järgmisel aastal aeda panna küll. Lillkapsa osas olen ma veel kahevahel, see tahab toas ettekasvatamist. DSC00996aResize of DSC01000Miskipärast on seda peent tikandit väga raske alati pildi peale püüda. Ta on momendil järje peal.

Muu elu segadused järgneva nädala jooksul ei luba mul buduaari tagasi rõngasse panna. Eks me näe, millega ma edasi tegelen.

Vahepalatikkimine

Mul on tunne, et lihtne on unustada neid väikeseid asju, millega ma suure töö tikkimist huvitavamaks olen teinud. Seetõttu tegin hommikul pilte ja panen nad üles, et võiks lihtsalt unustada ja edasi minna.

Need on siis tikkimised, mida ma olen ette võtnud nii-öelda vahepalaks. Minu peamine eesmärk ja fookus on olnud Buduaar. Aga ma ei ole kirglikult tahtnud ainult Buduaari tikkida.

Esiteks näitan ma ühte kangast tervikuna. DSC00953bSee on poes müüdav Aida14 tükk tervikuna. Ma pole sellesse veel kääre sisse löönud. Kuigi peaks. Siin on näha mitu erinevat tööd. Vasakul on Peppermint Purple Blackwork SAL. Ma pole ammu näidanud seda. Vaataks seda lähemalt. DSC00954aTa on mul kortsus ja keerab rulli, sest ma olen tikkinud käes kangas rulli keeratuna. Viimaste nädalate mustrid on olnud sinistes toonides. Mul on üks auk, aga ma käisin täna poes ja tõin selle augu jaoks niidi. Ma ei ole õhinal seda tikkimas. Ehk, ma ei oota kolmapäeva ennelõunat, et nii kui muster üles jõuab, nii on mul niit nõelas ja ma teen ta ära nii kiiresti kui võimalik. Ma olengi kasutanud seda tööd vahelduse tekitamiseks. Ma olen järje peal, vahel paar nädalat maas. Aga sellega järje peal hoidmine või järgi jõudmine ei ole suur vaev. DSC00955b

Aga sellel kangal paistis veel asju. Ükskord tundus mulle, et oleks vaja pisut Lesley Teare’i. Mul on tahvlis terve hulk Cross Stitch Crazy ajakirju ja neid on hea sirvida. Ja nii ma leidsingi ühest ajakirjast Lesley Teare’i kaardid. Mul juhtumisi olid kodus olemas kõik nende tikkimiseks vajalikud niidid ja nii esimene neist paari õhtu jooksul tekkis. DSC00958b Samal kangal on ka teise sama seeria kaardi algus. Aga sellega mu isu Lesley Teare’i tikkida sai täis. Eks ma mingil hetkel jätkan, kui taas isu tuleb. Enne kui me läheme kolmanda töö juurde sellel kangal, oleks vist paslik näidata kolmanda töö õdesid-vendi teisel kangatükil. DSC00961aKa need kerivad rulli, sest olen neid tikkinud käes ja rulli kerituna. Ma ei ole kogemata kasutanud eelmise suve pilte. Tegemist on Heather Nugenti köögiviljade versiooniga number 2. Kuumadel päevadel käisime me õhtuti õues. Ma ei viitsinud eriti enam rohida ja siis ma istusin oma porgandi- ja maasikapeenra kõrval puu all vilus ja tikkisin maisi. Ja siis jätkasin porgandiga. Esialgu sealsamas porgandipeenra kõrval ja hiljem ka koos sõpradega kohvikus. Ning nüüd on aeg järgmise köögivilja käes. See ongi see kollase ja rohelisega laik tollel kangal. DSC00959aTikin kõrvitsat ja tuleb selline kordamise tunne peale.

Lisaks käes Aidale tikkimisele olen ma ka rõngasse pannud “vahepalasid”. DSC00962aSiin on nad kõik ühe pildi peal koos ja lähemalt ma neid ei näita. Üleval vasakul on Tikkimise riiul, millesse olen lisanud 677 pistet juurde. Selle kõrval on Salajase sadama uus algus. See töö tahab pikemat juttu. Ning all tumesinise kanga peal on minu uus Long Dog Sampler Bagatelle. Ka temast tuleks rääkida eraldi ja vaadata lähemalt.