Ma suur tikkimistöö edeneb kenasti. Ma sain laupäeval sellisesse kohta, kus ma võisin öelda, see nurk on tehtud. 6109aNurgas olev suur ükssarviku ja lillega muster on valmis. Ning tehtud on ka ääremustrid ja pikk kalasabamustriga riba. Mulle mustrit vaadates need kalasabamustriga ribad eriti ei meeldi. Need tunduvad vaadates tüütud. Aga neid on väga mõnus, rütmiline tikkida.

6112aMuster jääb kergesti meelde ja siis ma lihtsalt liigun niidi ja nõelaga üle kanga ühtepidi ja pisut teistpidi ja siis jälle ühtepidi. Mõnus on see. Ning väga erinev servas ja nurgas olevast mustriribast. Too peenike mustririba ükssarviku kohal ja sellest vasakul ei meeldinud mulle tikkides üldse. Kuid vaadates on see täitsa võluv. Ma arvan, et suur lill ükssarviku all on karuohakas. See tundub selline suur okkaline nupp olevat.

6111a

Veel tahtsin ma näidata suvel ja varasügisel valmis saanud kudumeid.

Alustuseks kindad. Kinnaste lugu sai alguse novembris 2016. Ma olin siis väikese lapsega kodus ja mul oli vaja projekti, mida sai titega põrandal koos teha. Selles mõttes koos, et laps müttas põrandal ja mina olin talle seltsiks seal kõrval. Lõng, mida kasutada, oli mul olemas ja ootas. See on Regia sokilõng värviga Kaffe Fasset. Mulle meeldib härra Fasset väga, tema värvivalikud on julged ja kirglikud. Esimene mõte sellest lõngast oli sall, ent see ei tundunud õige. Teine mõte oli sõrmkindad. See muster, mille ma olin esialgu valinud, vajas paksemat lõnga kui sokilõng ja seega tuli mustrit otsida. Valituks osutus Toketee Knittyst. Kuna see on koemustriga kinnas, siis esialgu ei olnud ma väga kindel oma valikus, oli võimalik, et kirjud värvid söövad koemustri ära. Aga ma alustasin ja mulle meeldis. Esimese kinda edenemine ei ole mul eriti meeles. See oli juba ju nii ammu. Ma mäletan, et kevadepoole ma tikkisin ja mul oli tikkimine ka “põrandaprojektiks”. Mida ma mäletan, oli see, et juunis-juulis kudusin ma esimese kinda sõrmi. Ma käisin nendega kudulõunatel külas ja seal ma need ka lõpetasin. Need olid seal päris head kududa – väikesed, mitte eriti nõudliku mustriga aga siiski piisavalt  huvitavad. Teise kinda lõin üles juulis ja kui oli 2017. aasta pitsipäev Haapsalus, siis oli teine kinnas mul kaasas. Mul sai seal veel kaasasolev mustriosa otsa ja siis oli üpris keeruline telefonist Knittyst mustrit uurida. Aga ma jõudsin sügiseks sõrmede algusesse. Ja siis panin nad ära ja sukeldusin töösse ja tikkimisse. Tuli uus aasta ja nad hõikasid küll karbist, et nad on seal ja ootavad. Aga niidid ja nõelad olid siis mu südame täielikult võitnud.

WRA07192
Siis tuli KIP 2018. Kudumise päevale ei ole aus tikkimisega minna ja nii ma oma kinda kaasa haarasin karbist. Ja mulle tuli meelde, miks mulle kudumine meeldib. Ja nii said mõlemad kindad juuni lõpuks valmis. Augustis tegime neist mõned pildid ka ja nüüd saan ma nad oma uue musta jope juurde kaunistuseks panna kätte.

WRA07197

Kindad valmis oli vaja kohe midagi järgmist käsile võtta. Et ei ununeks ära, et ma kudumist ka armastan. Astridi esimene kampsun oli väikseks jäämas ja seega oli igati loomulik, et järgmisena tuleb talle uus kampsun kududa. Muster tuli Dropsist, lõng oli kunagi Abakhanist soodushinnaga soetatud Regia sokilõng. Kudumine edenes tangorütmis – kord kiiresti-kiiresti ja siis jälle aeglaselt.

6081aAga septembri alguseks oli kampsun peaaegu valmis. Ainult nööbid olid õmblemata. Need olid mul isegi välja otsitud ja eraldi karpi pandud valmis.

6083aNing siis ühel väga töisel laupäeval kui kodus ehitati ja koristati, siis söögitegemise ja koristamise vahele said need nööbid ette ka.

6086aNüüd on lasteaeda minekul võimalus panna selga ema kätetöö.