Nägin eile öösel unes, et jooksen maratoni. Mäletan starti, seda ärevust ja tundmatule teele asumise hirmu. See pidi olema minu elu esimene maraton, sest ma olin väga hirmul. Ja siis järgmisel hetkel olin ma juba 20 kilomeetrit läbinud. Edasi tuli joosta treppidest üles ja alla ja hüpata takistustest alla. Rada oli tähistamata ja inimeste ning autode vahel. Pidev võitlus jalg jala ette tõstmise pärast mõjus tõsise õudusena. Finišisse ma ei jõudnud, enne helises äratuskell. Ma ohkasin kergendatult ja vaatasin kuidas päike säras vastasmaja seinalt vastu.

side viewEilne teema oli side view. Pildil on minu jaoks heade majade nurga ja küljed. Vasakul on ühikas, kus  ma elasin 6 aastat ja paremal praeguse töökoha külg. See näeb pisut kindluse moodi välja, kuid seest ei tundu üldse nii hirmus.

On the right is the side view of my work building. I love that building!

Advertisements