Ma ei pea ennast kunsti armastajaks ja austajaks. Ma suudan sellest ilmselt mööda käia ja mitte märgata. Ent viimase üks erilisemaid elamusi minu jaoks on see koht, kus mul on au ja rõõm mõned päevad tööd teha.

Eile sattusin juhuslikult  vaatama ETV-st saadet OP. Ning tänu sellele saan sinuga, mu hea lugeja, jagada pisut seda erilist elamust. Eilses OP-is alates hetkest 16.35 kuni 19.00-ni näidatakse Tartu Tervishoiukõrgkooli uut hoonet. Räägib sisearhitekt ja näidatakse maja. Minu jaoks lisandus juurde see dimensioon, et seal pisut liikununa on mul tekkinud oma muljed ja emotsioonid. Ning mulle tundub, et ma olen põhiosas pihta saanud nendele tunnetele, mida arhitektid on sinna kavandanud. Mul on võimalus tööd teha kunstiteose sees. Ning see on mõnikord selline kõditav ja erutav tunne. Ma näen, kuidas on asju läbi mõeldud ümber nende inimeste ja tegevuste, mis seal toimuvad. Ning see on samamoodi meeldiv tunne. Mulle meeldivad need värvid. Mulle meeldib see avarus ja samas võimalus eralduda. Mulle sobib seal see betooni, klaasi ja muude materjalide proportsioon. See on ilus maja!
I don’t consider myself as artlover or art enthusiast. I can walk pass it and not notice it. But recently there has been a very special encounter with art and architecture. I work in a piece of art for a few days.

I stumbled upon a local arts programme in ETV. And yesterday they showed a clip about Tartu Health Care College building, here in Tartu. OP showed views of that building and let interior designer talk a little bit about it (in estonian). It starts from 16.35 and up to 19.00. The additional element for me while watching the piece in TV yesterday was to realize that even with small amount of working days there I start to get these ideas and thoughts built into that house. I like colours chosen for different areas and proportions of materials.

So I have an experience of working in that piece of art. I move around in it and quite often I can see that it is designed around people and functions going on inside there. This makes me feel special, honoured and fills me with respect. With respect for the work of architects and designers, my colleagues and also students. It is a good feeling!

Advertisements