Mõnede raamatutega on kummaline lugu. Ning mõne sellise loo mõjul ma näen, et T on hoopis eraldiseisev inimene juba, oma maitse ja eelistustega. Eelmise aasta sügisel millalgi ma tõin T-le raamatukogust Urmas Lennuki raamatu Söö ära söö. Talle seda ette lugedes see mulle väga ei meeldinud. Iseenesest on see kaasaegne muinasjutt, milles toitumisel ja selle tervislikkusel on tähtis roll. Nii ma esialgu arvasin,et see võiks mulle meeldida. Ent see tekitas minus segadust. T-le seevastu meeldis. Seal oli lendav lohe ja hiiglane ja printsess ja kuri nõid. Ning olid lapsed ja toiduloopimine ja tsirkus. Sai nalja ja head olid pahadest üle. See ilmselgelt on midagi laste jaoks. Ent minul oli raskusi. Need arusaamised toitumisest, mis selles raamatus olid, ei lähe kokku minu arusaamistega toitumisest. Minu täiskasvanu nägemuses ei ole asjad must-valged ja õiged ja valed, head ja halvad. Vaid on mitmekesised, -kihilised ja keerulised. Vahel harva on hamburger täitsa talutav söök ja friikartuli samuti. Ent raamatus ongi kaks äärmuslikku varianti – üldse mitte või kogu aeg. Aga see käib vist lastekirjanduse juurde.

Igatahes oli see päris ammu, kui me seda raamatut lugesime. Nüüd kevade poole esitas T mulle soovi, et ma võiksin jälle seda raamatut tuua ja me võiksime seda lugeda. Mina olin üllatunud. Hea küll, leidsin raamatukogust ja tõin talle siis. Ning minu tunded selle raamatu vastu ei olnud muutunud. Need olid ikkagi pigem keerulised.

Aga mida rohkem ma mõtlen, seda enam suudan ma veenda ennast selle raamatu aktsepteerimisel. Täiskasvanud minule ei meeldi ka mitmed teised muinasjutud, mis lastele tunduvad meeldivat. Lihtne skeem ja äärmuslikud tegelased on üks osa sellest meeldimisest, ning selge sõnumi esitamiseks on äärmuslikud seiklused ja tegevused olulised. Minu vaated toitumisele ei esinda kuidagi nii selgeid sõnumeid, vaid annavad palju tagasihoidlikumaid juhtnööre ja käitumisreegleid. Nende keeruka süsteemi mõistmist ongi ehk liiga palju nõuda kuueaastaselt.

Kokkuvõtteks, mul on hea meel, et Urmas Lennuk on sellisel teemal raamatu kirjutanud. See on toredate tegelastega raamat ja ma mõistan, miks ta selline on. Mõnes mõttes täidab ta hästi oma eesmärki, pani meid rääkima toidust ja selle tervislikkusest. Ent see kindlasti ei ole minu lemmikraamat, või teos, millega ma täitsa nõus oleksin.

Et see on tehtud kindlal heal eesmärgil, siis on sellel raamatul lausa kodulehekülg. Huviline saab sellega tutvuda siin.

Advertisements