Vaatasin oma mustandite kausta jäänud postitusi ja imestasin selle mälestuskillu saatuse üle. Ta on seal seisnud poolteist aastat ja oodanud. Nüüd on tema aeg. Kirjutatud on see augustis 2010. 

Kanaaia värav kõlksatab ja mõne aja pärast saabuvad kärjed. Soojad, pisut suitsuhõngulised ja rasked kärjed maabuvad köögipõrandal. Haarame kannust kuumad noad ja asume tööle. Higi tilgub, keskendunult ja kiiresti välguvad noad. Kärje ühel küljel ja seejärel teisel küljel. Mesi tilgub hiiglasuurele taldrikule. Järele kärjekaantele. Edasi rändab kärg vurri ja võtame järgmise kärje. Neli kärge vurris, tuleb teistsugune töö – vurri keerutamine. Tumeda kohinaga väljub mesi kärjekannudest vurri seintele. Näen kuldseid tilkasid vurri seinale kleepumas. Keerutan, kuni tilgad enam ei tule ja keeran kärjed ringi. Veel kord tumeda kohina ja jahutava tuulega keerutamist. Siis tühjad kärjed välja ja uuele ringile. Nii veel paar korda. Siis on vurr täis ja vaja tühjaks lasta. Tõstame vurri taburettidele ja sätime ämbri ja sõela alla. Ning lööme vurri lahti. Haamri kolin kajab üle maja ja kuulutab küllust.

Õde jälgib ja toimetab meega edasi tema teel purki. Ta valvab mee voolamist, kallab kuldkollast mett purkidesse ja sätib neid karpidesse. Mina jätkan kärgede lahtikaanetamist üksteise järel. Jälle koliseb kanaaia värav. Tuleb järgmine kastitäis kärgi. Tühjad rändavad tagasi. On tõsine ja kiire tööpäev. Pooled meist on väljas, tegutsevad tarude juures. Sellest, mis seal toimub, saame aimu vaid kärgede toomise ja viimise hetkedel. Kindlasti on neil palav oma riietes ja mesilasevõrkudes, suitsuses õhus ja armutus päikesepaistes. Meilgi on tööd küllaga, pole eriti aegagi juttu ajada. Pärastlõunaks on kõik purgid ja potid ääreni täis. Sundasendid, seismine ja palavus on oma töö teinud, väsimus hakkab tulema ja jutuvada on kuskile kadunud. Homme tuleb jälle samas rütmis jätkata. Ning nii lähebki.

 Siiski, kärgi tuleb vähem, aega on justnagu pisut rohkem. Ent purke tuleb ikka ja jälle keldrist juurde tuua. Neid pesta, kuivatada ja kaasi otsida. Päeva lõpetab hoolikas põrandapesu. Sealt leiab vahatükke ja meetilku. Kappide pealsed nii köögis kui vannitoas ägavad raskete koormate all.

Tehakse plaane ja lepitakse kokku hindu. Ema on hommikul jutu peale sattunud ja tema info on otsustav. Siis asume helistama ja küllust pakkuma. Nagu peaaegu igal südasuvel.

Advertisements