Nädal tagasi, tormisel neljapäeval, oli mul au sattuda kohta, kuhu päris igal inimesel ei ole võimalik sattuda. Ma olin Kehtnas, külas restoranil Neljapäev. Et mul on seal tutvused sees, siis tunnen ma ennast eriti priviligeerituna. Ma olen väga tänulik õeraasule, et ta mind usaldas ja mulle sellise võimaluse pakkus. See oli tore päev.

Neljapäev on osa Kehtna MTK kokaõpilaste õppetööst. Kord nädalas pakuvad õpilased väikeses asulas restoranitoitu. Nad ise planeerivad menüü, valmistavad ette, serveerivad ja koristavad. Selles on pisut väikseid apsakaid ja palju entusiasmi. Ning tundub, et rahvale see meeldib.

Ma sain esimest korda elus tegutseda profiköögis koos noorte professionaalidega. Sain teha mitmeid üsna tavalisi asju – hakkida kanaliha, rohelist sibulat, tšillipipart, pressida laimimahla, puhastada ja blanšeerida porgandit. Veel sain ma teha asju, millesse ma muidu ennast küll ei oleks mässinud – aidata toitude taldrikule panemisel. Ma sain neid toite  ka maitsta ja pildistada enda jaoks. Et oli hall ja pime novembripäev, siis need pildid näitavad minu fotograafi-oskusi eriti nõrgast küljest.

 

Lapsed said sellel ajal vanaema juures mängida. Praegu on lastel selline huvitav periood, et titepõlve raamatud on taas muutunud tähtsateks. Nüüd harjutatakse nendest lugemist.

Advertisements