Lihtsalt paar pilti viimase aja tegemistest. Sellel aastal esmakordselt käisime T-ga ka sügisel rattasõidul. Traditsiooniline pilt medaliga.

 

Edasi vaikelu lapitekiga. Alla kolme kuu. Selle sees kuus nädalat suvist maalolekut. Seega päris kiiresti. Ta on nüüd tepitud, kanditud ja valmis.


Ning ta on nagu juveelikarp. Sinine ja punane säravad kalliskividena. Teppimisel kasutasin heegelniiti. Kantisin tekis oleva punasega. Kantimisel kasutasin ameerika traditsioonilist meetodit (tagumine pool käsitsi õmmeldud). Kant oleks mul võinud olla lõigatud kitsam, sest praegu on teda keeratud tagasi rohkem kui vaja. Ent sellest hoolimata on ta ilus. Ning ma armusin nõela ja niiti. Ning nendesse tundidesse, mida nõel, niit ja kangas võivad pakkuda. Vaiksed, mõtlikud ja jälgivad. Käsitsi õmblemine on omamoodi meditatiivne tegevus.

 

Viimaks üks eilne pilt Tammelinna romantikast. Naabrimehel tulid puud ja väikesed poisid läksid talle appi. Õige pea oli abistamine ununenud ja kätte jõudnud mängimise aeg. Mulle meeldib see pilt. 

Advertisements