Selle aasta jaanipidustused olid väga teistmoodi. Erinevalt traditsioonidest, jäime me linna, käisime isiklikult paraadi ja sellega seonduvaid üritusi kaemas, ei osalenud puude põletamises ja läksime tavalisel ajal magama. Ent sellest hoolimata, või selle kiuste, oli minult täitsa tore võidupüha. Mulle väga meeldib patriootiline element võidupühas. See on teine aeg aastas, kus ma mõtlen selle üle, mida tähendab olla eestlane. Ilmselgelt on elus midagi, mis hoiab meid siin kinni ja aitab meil olla need, kes me oleme. Võidupüha on see aeg, kus mina mõtlen oma vanaisadele ja vanaemadele, keda ma näinud ei ole. Mõtlen nende töödele-tegemistele, vaevadele ja valudele. Ning mõtlen ka sellele, mida minu töö ja tegemised tähendavad minu riigi jaoks. T on just parajas eas, et talle seda kõike tutvustama hakata.

Mõned päevad enne jaani tabasin T-d välja mõtlemas ja laulmas laulu Eestist. Et ma tahtsin koos temaga laulda, siis otsisime üles hümni. Ta küll ei tahtnud seda esialgu laulda. Ent peale seda, kui ma näitasin, et ka jalgpallurid laulavad, siis läks asi paremini.

meie vaade paraadile
Võidupüha paraad oli sellel aastal Tartus. Seega polnud küsimustki, kus me sellel ajal viibime. Ilm oli pisut tibutav ja sadav, ent sellest hoolimata mõnus. Rahvast oli väga palju. Et me nägime vaid pisikest otsa, siis ei olnud see T jaoks väga huvitav. Teel paraadi vaatama, olime möödunud palju huvitavamatest asjadest. Neid me siis õige pea kaema läksimegi. See oli väikeste poiste paradiis.

jalaväetransportööri kabiinis 

 

 

paljude väikeste poiste unistus
Peale kerget einet ja mõtisklemist võtsime koos naabrinaisega kätte ja läksime linnast välja. Need ürgsed korilase-instinktid meis said rahuldatud. Me nägime, pildistasime ja sõime metsmaasikaid, karikakraid, ristikunutte, mesikat, naistepuna ja peagi õitsema hakkavat punet. Parima osa panime kohe kõhtu, teine osa  tuli meiega koju – vaasi ja sahvrisse kuivama.  Meil on plaan sinna tagasi minna, et varuda veel üht-koma-teist vajalikku. 

 

Ka jaanipäev ise oli vaikne, tavaline. Ent ma ei oodanudki enamat.

Advertisements