Tristanile meeldib käia raamatukogus. Me toome sealt alati paar raamatut tema jaoks. Ning loeme siis neid õhtuti. Õieti, mina loen talle kõvasti ette ja tema kuulab ning vaatab pilte. See on üks osa uinumise rituaalidest. Kõige mõnusam osa vist.

Igatahes, me eile lõpetasime Hannele Huovi ja Jukka Lemmetty raamatuga “Urbo, Turbo ja Ihvahvaa”. Urbo ja Turbo on mängukarud, kes elavad raamaturiiulis. Ning Ihvahvaa on ema õmmeldud hobune, kelle keel on valepidi külge õmmeldud, ning kes seetõttu ei oskagi muud öelda kui ihvahvaa. Nende seiklused on pandud just parajasse lühikesse vormi, nii et igal õhtul lugesime kaks lugu. Urbo ja Turboga juhtub üsna igasuguseid huvitavaid asju, nad ehitavad talli ja ratsutavad Ihvahvaa seljas, aitavad emal saia küpsetada ja haigestuvad tuulerõugetesse.

Ühel õhtul avastasin ma ennast oma raamatu asemel seda raamatut kiiruga edasi lugemas. Noh, et saaks juba rutem teada, mis järgmises loos juhtub. See on tore, südamlik ja humoorikas raamat. Ning T-le meeldis ta ka täitsa hästi.

Advertisements