Ootamine on selleks korraks otsa saanud. Ning nii kahju, kui mul ka sellest ei ole, saan ma öelda järgmist. Me ei paki praegu oma elu kiirkorras kokku ja ei koli kolmekesi kahe kohvriga Šveitsi.

Minu hing on mõnes mõttes rahulik praegu. Äraütlev kiri märkis, et ma olin tugev kandidaat ja konkurents oli väga tugev. Järelikult on vaja teha veel mõned pingutused ja need korralikult kirja panna ja nendest rääkida. Siis on mõtet mõelda ja valida järgmisi ohvreid, kes minust kuulda saavad.

Kuigi ootus oli närviline, oli protsess ise-enesest hea. Juba paberite ettevalmistamine annab kirjutajale võimsa tunde. Kõik need read neis paberites on kirjutatud minust. Minu diplomid, koolitused, kirjatööd, oskused. Neid on ju päris palju. Igapäevaelus ei tulegi meelde kõik korraga ja ühtäkki on nad sinu ees paberil reas. Ooo, kas ma tõesti olen kõikide nende asjadega toime tulnud! Päris tore! Ning iseenda kohta heade asjade kirja panek ja neisse uskumine on meie kultuuris justkui tabu. Ja seetõttu ongi töölekandideerimise dokumentide tegemine inimestele keeruline ja vastumeelne. Ent kui sellest kultuurilisest barjäärist üle saada ja iseenda elu eksperdiks hakata, siis on väga mõnus. Mina mõtlesin kaaskirja kirjutades enda elu läbi ja püüdsin olla objektiivne. Ning tutvusin taas iseenda toredate külgedega. Kui teised keelduvad mind kiitmast, siis tuleb mul seda ise teha!

Advertisements