Arvutijamad on mind viimase nädala saatnud. Parasjagu on olulisi kirjutamise asju ka pooleli, seega tuletab see meelde hädade ennetamise nippe. Töö variante saadan nagu Muhv iseendale ja topin pulgale ja nõnda edasi. Kui need jamad nõnda edasi kestavad, siis tekib mul vaikselt tunne, et lisaks käekelladele ja vihmavarjudele ei sobi ma ka arvutitega enam.

Eile tegin ettekannet tänaseks ja siis selgus, et väiksele arvutile ei sobi miskipärast dokumenti vanemas versioonis salvestatud variant. Uuem jälle sobis. Tee sa nõnda siis ettekannet asjast, millest ma siin olen mõned korrad kirjutanud.

Ühesõnaga, tegin töökoosolekul vabatahtlikult ettekande USA tervishoiureformist. Ettekanne teemal, millesse ma ise kirgliselt suhtun, on selles mõttes lihtsam teha ja ette valmistada. Kuid minu adrenaliinitaseme tõstis ta nõnda taevasse, et ma ei olnud pärast seda võimeline tööd tegema. Maha rahunemiseks läksin ja lugesin siis sakslaste kirjutatud artiklit mõistuse ja mõistlikkuse teemadel. Filosoofia sakslaste esituses vajab keskendumise kõrgemat pilotaaži ning sobib kenasti kirgede maha jahutamiseks. Igatahes ettekanne pälvis diskussiooni ja oli seetõttu minu jaoks tore.

Advertisements