Viimast pikemat aega iseloomustab vähene tulemuslikkus käsitöö vallas. Pole pilte ja pole juttu. Ega pole ka erilisi tulemusi. Ühest küljest, võib-olla ongi suure kudumise aeg mõneks ajaks otsa saanud. Vaim on väsinud ja vajab võib-olla muid tegevusi. Ent samas ei saa nii öelda. Kuduajakirjad panevad mu silmad põlema ja Ravelry on ikkagi huvitav. Lihtsalt mul on tüdimus enda poolikutest kudumitest.  T kampsun miskipärast ei taha eriti edeneda.

algus

Ent vahel on vajadus. Objektiivne vajadus. Ja siis tuleb otsida ka lahendusi. Minu juhendaja Kersti sai eelmisel aastal sünnipäevaks kindad. Ilusad oliivirohelised käpikud. Nendest on mul üks vilets telefoniga tehtud pilt. Selle aasta alguse ma mõtlesin, et ma jätan sellel aastal vahele. Ei koo midagi talle kingituseks. Võib-olla piirdun ainult lillega. Ja siis ma avastasin, et tal on tulemas suur ja ümmargune sünnipäev. Ning ma olen kutsutud tema sünnipäevale. Kutsega ja puha. Ning et see ongi tähtis ja suur sünnipäev. Ning mu mõte piirduda ainult lillega tundus ebapädev. Nii ma siis läksin jaanuari viimastel päevadel kesklinna mõttega osta raamatupoest üks raamat ja lõngapoest materjali kingituse tegemiseks. Tartu Kaubamaja Liannis ei olnud tollel hetkel toda oliivirohelist Titan Wool Winnerit. Mul oli olnud mõte kududa üks palmikutega barett. Ja võib-olla oli isegi hea, et soovitud värv puudu oli. Sest Winneri kõrvalriiulis lebas BBB Baby Alpaca Mix. Allahinnatult! 23 krooni 25-grammise palli eest.  Ning värvitoonide seas oli üks kena roheline. Mis minu mälu järgi oleks võinud olla üsna sobiv tollesama puuduva Winneriga. See allahindlusega lõng oli pehme ja tundus soe. Nagu udusulg. Ja ilus roheline. Mu silmadesse ilmselt tuli rõõmus tuluke ja käed haarasid kõik kuus rohelist väikest lõngakera. See mõeldud barett tuleb ja tuleb pisut kevadisem ja pehmem!

edeneb

Ning tõepoolest barett tuli. Üsna kiiresti, nädalavahetuse jooksul valmis põhiosa baretist. Nädala sees sai ära lõpetatud. Ning kolm kera jäi üle. Mul oli sellega üks teine salaplaan, kuid et oli veel pisut aega sünnipäevani, siis sai ette võetud sall. Lihtne, igav aga ilus. Nii nagu mulle endale meeldiks. Victorian Lace Today’st (See on mälu järgi neljas sall sellest raamatust, järelikult on hea raamat). Kudusin nii pikalt, kui lõnga tundus jätkuvat. Natuke jäi üle. Ning valmis jõudsin tolle närvilise nädala sees enne loengupidamist. Vahetult enne sünnipäevapeo õhtut said barett ja sall vanni ja venitusse. Ning hommikul oli kõik korras. Enne pidu veel pidulikku rüüsse, kaasa juhiste kaart ja ongi kõik.

sall venituses

Ma ütleks, et selle lõnga head omadused teevad ka igava kudumise huvitavaks. Ning selline kudumiskogemus aitab kinnitada ühte mõtet, mille küüsi ma viimasel ajal olen langenud: minu aeg on piisavalt kallis ja piiratud, et kududa ainult neid asju, mida ma tahan kududa. See lõng on kahtlemata väärt minu piiratud aja kulutamist.

komplekt

Kerstile meeldis, ta peab ainult pisut katsetama ja harjutama baretikandmist. Ning siis ootama kevadet, mil uhke õhulise bareti ja kerge lehviva salliga tänavale minna.  Pildid baretist on tehtud ärakinkimise päeva hommikul, seega lambivalguses ja valede värvidega.

Advertisements