Ma olen vist mõnes mõttes väike inimene. Minul on vaja Eesti Vabariigi Aastapäeva. Kõike seda ilusat ja head, mis käib kaasas tagasivaatamisega ja hetke tunnustamisega ning ilusate lootuste tekitamisega.

Mulle väga meeldib, et minuga koos elab siin väikesel maalapil palju häid ja tublisid inimesi, kes teevad innu ja armastusega oma tööd. Aitäh Teile! Mulle meeldib, et tähtsal päeval on võimalik panna televiisor hommikul vara tööle ja minna kooki küpsetama. Kuulata kõnesid ja nuusutada magusat lõhna ahjust ja kohvilõhna tassist.

Minna õue ja nautida kõrgeid hangi. T on piisavalt kerge, et mitte mägedesse sisse vajuda, mina olin pea vööni kokku kuhjatud lumehunnikutes. Ning T on ühtlasi nii suur, et mina võin teha kõnniringe staadionil ja tema saab endaga hakkama mänguväljakul. Ei läinudki palju aega. Kevade esimesed märgid on täitsa olemas. Lumevallidel on näha päikese esimesi paitusi. Eks peab varsti päriselt kummikujahile minema.

Õhtuks tegin vastuvõtu kõrvale kanaliha ja ahjukartuleid. Ning vastuvõtt oli ilus. Selline ilus päev aitab meelde tuletada, mille jaoks me rabeleme. Lisaks enda elu paremaks tegemisele, näeme me vaeva Eesti elu paremaks tegemiseks. Sest see on meil südames. Ja teisiti me vist ei oska.

Advertisements