See postitus on inspireeritud eilsest, mil ma sirvisin üle pika aja oma blogi külastatavuse statistikat. Ning keegi oli jõudnud minu juurde otsinguga: kuidas kududa kampsunit?

Tegemist on päris raske küsimusega. See sõltub ju kontekstist. Kellele on vaja, millist on vaja ning kas muster on enda peas olemas või mitte.

Minu arvates on oluliseks eelduseks algeline kudumisoskus ning aeg. Ülejäänud vajamineva saab kombineerida. Ning mis kõige tähtsam – tajutud vajadus. Seda peab olema kellelegi vaja. Erijuhuks saab võtta olukorra, kus kudusõltlasel lihtsalt on kõik muud tööd valmis saanud ja siis on tal vaja lihtsalt kududa. Ka siis on uue kampsuni ülesloomine igati näidustatud.

Niisiis, meil on vajadus. Vanaema on T-le kudunud seni korralikult kampsuneid. Nii et minu näputööd ei ole ta pidanud seni eriti kandma. Ent nüüd on olukord, kus meil on kasutada üks akrüülisegune kantud kampsun. Oo õudust! See olukord vajab kiiret lahendust. Vajaduse teine pool on ka olemas. T tahab endale minu kootud kampsunit: “Sellist nagu issil on!” Olen sellega nõus ja varun lõnga. Ajaga on pisut keerulisem, aga saame hakkama.

Nüüd on meil vaja lõnga. Issi kampsun on tegelikult üsnagi akrüüline. Et ta on tehtud üsna jämedast lõngast, siis T-le valin peenema. Jil on täisvillane, hea värvigammaga ja Liannist kenasti kättesaadav. Seega on koju juba mitmed kuud tagasi (kevadel või varasuvel 2009) siginenud sobivates värvitoonides üksikud tokid Jili.

Edasi järgneb oluline ettevalmistus: proovilapid. Alustasin varrastega 3,5 mm. Jäi pisut liiga hõre. 3 mm varrastega kootud lapp tekitab kanga, mis on piisavalt tihe ja ilus.

proovilapp

Proovilapp sai tehtud loogika järgi: 40 silma üles luua, 6 rida ripsi, siis mõlemast servast 5 silma ripsile ja 30 silma keskel labasele pinnale. Kududa 30 rida ja siis 6 rida ripsi. Kududa maha, ent lõnga ei ole ma katkestanud. Tõsised proovilapiusku inimesed teevad proovilapist kunstitöö, lõpetades teda korralikult, otsi sisse peites ning pestes ja venitades. Ma olen laisa inimese tüüpi ja ma jätan selle töö ära. Pealegi, tahan ma seda uhket punast kasutada veel edaspidigi, ning siis on teda parem üles harutada.

Proovilapp aitab tekitada plaani.

plaan

Plaani tekitamiseks mõõtsin ma proovilappi ja panin ridade ja silmade arvud kenasti paberile. Seejärel otsisin ma välja eeskujuks sobiva riideeseme. Et T puhul on tegemist kasvueas poisterahvaga, siis valisin ühe sellise pusa, mis oli üsna ruumikas, ent mitte ülemäära. Lisatingimuseks on lihtne lõige. Pusa lauale ja mõõdulindiga tööle. Kõik võetud mõõdud lähevad plaanipaberile, koos seletusega, mis number see parasjagu on. Siis on vaja pisut arvutada. Mina kasutan tavaliselt ristkorrutise meetodit.
Näiteks: esi- ja seljatüki plaanitav laius peaks olema 38 sm. Proovilapil 30 silma = 13 sm. Kui need nüüd kohakuti panna, siis on selge, et vajalik ülesloodavate silmade arv = (38 korda 30) jagada 13 = umbes 88 silma. Seda võib ümardada ülespoole, et oleks kaks servasilmust, aga kui aluseks olnud ese on piisavalt lai, ei pea.

Nii leian ma kõik endale vajalikud numbrid. Minu plaan muidugi läheb päris pikaks, ent mida täpsem see on, seda lihtsam on kududa. Eelpoolmainitud issi kampsuni arvutusi tuli vist oma kolm lehte, ent see tekib mul aja jooksul, mitte kõik korraga. Ja sellest on kasu, vähemalt minu jaoks on see paber vajalik. Minu plaani saavad sisse kõik varrukakaarte kahandused, kaelaaugud ja varrukate laienemise süsteemid. Ma olen isegi arvutanud silmade arvu kontrollimiseks numbreid stiilis, real 48 on vardal 72 silma. Ent esialgu piisab täiesti ülesloodavate silmade arvust, soonikuridade arvust ja ridade arvust soonikust käeauguni. Erinevalt maja plaanist ei pea see enne ehituse algust valmis olema.

Nüüd saab hakata kuduma. Mina tavaliselt eelistan alustada esi- ja seljatükist. Need tunduvad kõige suuremad ja olulisemad. Kui need ei meeldi, siis on see tunne kõige õigem. Teisest küljest võib olla tegemist ka harjumusega.

esitükk

Tänaseks on siis jõutud esitükiga käeaugukaartest edasi, rühin kaelaaegu poole. Ma näen kuluva lõnga järgi juba  nüüd, et varsti on vaja minna lõngapoodi, sest üksikutest tokkidest on võimatu kampsunit valmis saada. Ma loodan, et ma olen pisut kiirem võrreldes eelmise korraga, ning saan valmis enne talve lõppu.

Advertisements