Väike projekt ja suur samm Eesti elus on mööda saanud. Minu panus oli väike. Sellest hoolimata olen ma väga tänulik kõigile kuuele inimesele, kes arvasid, et olen väärt nende häält.

Minu enda häält nende hulgas ei olnud. Seetõttu olin ma nädala alguses üllatunud, et kritiseeriti neid inimesi, kes jäidki ilma häälteta. Ning see pani mind mõtlema. Ma arvan, et mina andsin oma hääle sellele, kes seda oli väärt. Ja minu hääle sai minu väärtuste tõttu inimene, kes on volikogutööd teinud juba päris pikka aega. Mulle meeldib tema tööstiil ja tal on võimalus oma tööd jätkata. Ma arvan, et ma kasutasin oma hääle ära mõistlikult. Mis on kandideerimise eesmärk? Kas selleks saab olla ainult soe koht valitavas kogus? Minu jaoks esialgu pigem mitte. Minul on vaja teha suur hulk tööd, koguda kogemusi ja teadmisi, et olla väärt kohta otsustavas kogus. Nii et minu jaoks on see veel natuke vara. Minu jaoks oli olulisim põhjus saada huvitavat kogemust, näha demokraatiat toimimas.

Meie igapäevane elu kulgeb mingites rutiinides ja me ei taju alati riiki ja omavalitsust toimimas. Pigem tajume nende toimimatust siis, kui on probleemid. Samas on tegemist väga huvitavate protsessidega. Ning olla kandidaat on võimalus panustada nendesse protsessidesse. Olla aktiivne kodanik. Võtta vastutust ja mõelda pisut teistsugustes skaalades kui igal tavalisel päeval. See on huvitav, keeruline ja mitte kõige lihtsam protsess. Selle eest saadav tasu on mittemateriaalne. Ning sageli ei ütle keegi ka selle eest aitäh. See tasu on lihtsalt sinu enda mälus ja kogemustes. Teadmises, et oled endast andnud midagi, et teha elu paremaks. Ning mitte ainult iseendal, vaid püüdnud suurendada ka teiste heaolu.  See ongi vist olulisim. Aeg näitab.

Minu jaoks oli masu-aegne kampaania kuidagi kergem taluda. Aga võib-olla mängib siin olulist rolli minu meediakasutus. Minu televiisori-aeg piirdub ETV2 lastesaadete ja uudistesaadetega. Kord külas olles hämmastusin ma tõsiselt, kui palju näitavad eesti kommertskanalid reklaami, sealhulgas poliitreklaami. Nii et ma olen endale kenasti klapid ette pannud. Ning Tallinnasse ei olnud mul ka asja. Suur osa uudistest tuleb mul Google Readerisse, mis on ka pigem reklaamivaba.

Esmaspäevane tunne oli teistsugune. Õhus oli tunda ootusi ja lootusi. Kuid juba järgmisel päeval oli rutiin tagasi. Elu läheb edasi, muutused tulevad väikeste sammude kaupa ja aegamisi.

Advertisements