Mis teeb mind kui kuduvat inimest õnnelikuks. Eks ikka see, kui on võimalik kududa hästi isekalt. Just seda, mida hing parasjagu ihaldab. Võimalus luua üles just neid asju, mis ei ole praktilised, vajalikud. Enamasti ootavad kudumist üsna igavad esemed – sall, mis peab olema pikk ja meesterahvale sobilik; täiesti tavalised lapsesokid. Need ei ole suured, aga võivad olla tüütud. Aga mis peamine, neid oodatakse ja vajatakse. Juba see teeb neid omamoodi igavaks.

Aga mis siis on mulle viimasel ajal kudu-tuhina peale toonud?

roostekarva leht

Natuke lehti.

minipalmikud

Natuke väikeseid palmikuid. Nii väikeseid, neid on raske nimetada palmikuteks.

punane leht

Siis natuke suuremaid lehti ja natuke enam palmiku moodi palmikut.

punane palmik

Mõlemal puhul on tegu Titan Wool Winneriga. See vist on praegu mu lemmiklõng. Lihtne, mitte väga tugev ja kare. Ilusat värvi. Üsna palju erinevaid värve. Ning ilmselt olulisim on sobivus 2 mm varraste ja minu kudutugevusega. Nii, et 64 ja 60 silma soki jaoks on paras.

Ah et need on sokid? Jah, need on sokid!

roostepruuni pöid

Leitud Ravelry-st. Neid ühendab see, et nad on olnud müstilised sokid. See tähendab, mingil hetkel on neid jagatud jupi kaupa. Päris paljud on neid kudunud, ning Ravelry-s ringi kolistades satuvad mõnel hetkel ette eriti kaunid valmistööd. Ja nii ma nendeni jõudsin ja nii nad mu kuduihalustesse kinni jäid.

sliding leaves

Sügiseste langevate lehtedega sokid (ravelry link) jõudsid kudujateni Jeannie Cartmeli tööna. Roostekarva lehed said alguse enne jaanipäeva. Ühe päevaga jõudsin kannani, järgmine päev kihutasin üle kanna ja harutasin jälle tagasi. Maal jõudsin nendega lõngatoki lõpuni, ja 20 ringi jäi soki valmimisest puudu.

Ent siis ei jäänud ma ootama lõngapoe-raha saabumist, et saaks ühe paariga lõpuni minna. Hoopiski mitte. Võtsin ette järgmise iseka paari – Scherherazade. Autoriks Maia Discoe Teised sokid said alguse peale jaanipäeva tagasi linnas olles.

rongis

Esimese soki kudumine on väga huvitav. Silmad liiguvad ühelt vardalt teisele ja mustripaneelid liiguvad eest taha ja üles. Lehed meeldivad mulle väga. Suur osa sokist valmis teel rongiga Tallinna tööle ja siis rongiga tagasi.

lehelised

Viimistlemata kujul on see sokk väga imeliku kujuga. Aga paned jalga ja tunned ennast õnnelikuna, sest see sokk on minu arust väga ilus. Teine sokk on juba üles loodud. Selle kudumine ei ole enam nii huvitav. See on juba kordamine.

veel lehelist

Tõeliseks üllatuseks on minu jaoks see, kui pikad need sokid on. Peaaegu põlvikud.

uhked lehed

Sokiline suvi!

Advertisements