Üks üsna keeruline jutuajamine eile õhtul emaga tegi minu öise une nii koledaks, et ma üritasin kella neljani magada Kadri Liigi abil kõrvaklappides.

Ma teadsin, et ma ei taha emaga arutada kõne all olnud teemat. Aga isa kandis absoluutselt kõik rahulikult talle ette. Ema helistas ja süüdistas mind ja minu perekonda mitmetes asjades: mittetegutsemises, mitteotsustamises, asjade mitte ette võtmises, ebarealistlikes unistustes, oskamatuses oma elu elada ja üldises laiskuses. Ma nüüd mõtlen pikemat aega, kas ja millal talle järgmine kord helistada.

Aga mis on Kadri Liigil minu unega tegemist? Viimase aja närvilised juhtumised on minu ellu toonud uue uinumisvahendi. Ajal, mil mõtteid on liiga palju ja nad segavad uinumist, tuleb ajul lasta mõelda millegi totaalselt teisest ooperist asja peale. Kahe aasta taguste keeruliste sündmuste üks positiivseid mõjusid minu jaoks oli see, et ma avastasin välispoliitilise analüüsi. Heas vormis saab seda vahel lugeda siit. Ja iganädalase doosi saab kätte Kuku raadiost. Kodus me Kukut ei kuula, seetõttu oli minu jaoks hea avastus Välismääraja arhiiv. Olen selle endale arvutisse vedanud ja sealt tasapisi telefoni. Kuulanud olen rongi-bussisõidu ajal, staadionil liikumise ajal ja siis kui uni ei taha tulla. Mis eriti põnev on aasta-paari taguseid saateid kuulates, võimalus mõelda selle üle, kuidas ennustused tegelikkusest erinevad, kuidas aeg tagasi vaadates uusi nüansse avab. Või kuidas tänaste sündmuste juured ja alged on olemas juba aastate taguses ajas. Mitmetest ühekordsetest sündmustest saab nii jätkuv protsess.

Advertisements