Seltskond: kudujad-kallid
Koht: Pierre
Aeg: teisipäeva õhtu, kuuest kaheksa-üheksani.

Üks mõnusamaid seltskondi minu elus praegu (peale väikese perekonna). Seltskond, kes kuulab ja keda on huvitav kuulata. Vahel on kohe naistejutte ajada ja head kooki juurde süüa. Ja siis vahelduseks kududa.

Mida mina kudusin?

Ühte õhkõrna salli. Lõng Titan Merinos Extra. Varras 2,5. Muster raamatust Victorian Lace Today, nimeks Alpine Knit Scarf. Edeneb kenasti, sest muud ma praegu ei lase tema edenemist segama. Isegi peaaegu valmis kampsun peab ootama. Sest sellel sallil on eesmärk ja tähtaeg. 9. juuniks peab ta valmis olema. Siis ta tuleb hommikul minuga kaasa ja peale tähtsa protseduuri läbimist ja hinde teadasaamist läheb ta kõige suuremale abilisele. Või kas on ikka abiline see, kellega oled südamest vaielnud ja seejärel tööle tõtanud. No ikka on abiline, sest töö saabki vaieldes ainult paremaks minna.
Pool teed on sallil käidud. Pooleni jõudsin täna oma selle kooliastme kõige viimases loengus.

Aga eilsel koduteel imetlesin õitsvaid kastaneid. Ja pärnapuudel on ka õiealged lehtede varjus peidus.

Ma armastan kevadet.

Advertisements