T uued verstapostid on seotud iseseisvumisega, ise asjade tegemisega. Lasteaia vahetus on sellele kindlasti kasuks tulnud. Ta eelistab asju ise teha. Sest ta teab, et ta oskab neid teha. Varem meeldis talle, kui teda teenindati, või ei teadnud ta, et ta oskab ja saab.

Mina muidugi üllatun alati, kui miski ise ära tehakse. Ta hea meelega paneb ennast riidesse. Võtab kapist ise riideid. See on midagi uut minu jaoks. Ta küll enamasti ei pirtsuta riietega ja võtab esimese ettejuhtuva. Nüüd ulatab ta külmkapist ise piima ja jogurtit võtma. Ning isegi tassi kallamine läheb tal täitsa kenasti.

Eelmisest nädalast saab ta ise hakkama ka välisukse snepriga. Ühel hommikul ta näitas mulle, kuidas seda teha tuleb. Keeras korralikult sneprit ja seletas tõsiselt: “Vaata, seda tuleb nii keerata. Kas sa said aru?” Talle üldse meeldib tõsiselt ja õpetlikult seletada. Ja siis otsa vaadata ja veenduda, et jutust aru saadi. Nagu väike õpetaja. Eile õhtul õue minnes oli abi veelgi vähem vaja. Ukse sai ise lahti, kiiver oli juba nagunii peas. Asi see siis pole oma jalgratas uksest välja ja trepist alla vedada. Mänguasjad said enne kööki veetud ja nii oligi aeg minna õue. Õnneks tahab ta alati kellegagi koos minna. Aga see võib ju ka varsti muutuda.

Advertisements