Eelmine nädal võttis minust suure osa. Nädala lõpuks olin mu enesetunne võrreldav ajutombuga, kes lihtsalt kõnnib punktist A punkti B ja teeb ainult seda, mis teised ette ütlevad. Ja kui siis tekkis probleeme, leidsid need lahenduse pisarates.  Liiga palju oli erinevaid asju, mida oli vaja teha. Tänaseks on see selja taga ja võib kaelalihased lõdvemaks lasta. Ehkki teine pool minu ajust ütleb mulle pidevalt: “Sul on vaja teha A-d, B-d ja siis võiks veel C-d ka teha. Eelkõige muidugi hiigelsuur töö, mille osas mul ei ole veel üldist head visiooni. Aga oleks võinud olla juba üleeile.

Seetõttu on isegi hea, et T jäi haigeks. Ei midagi hullu, kõigest tuulerõuged. On teine kenasti rohetäpiline, aga muidu heas tujus sell. Seekord olen mina see, kes haige lapsega kodus aega veedab, isal on tähtsad asjad töörindel teha. See ongi paras aeg võtta vaheldust ja tegeleda muude asjadega, mis pikisilmi mind ootavad.

Nüüd paremale ära tuld pliidi alla tegema. Kena esmaspäeva!

Advertisements