Ma vaatan vahel seda, kuidas minu blogisse satutakse. Mõni otsib kokandusalast nõu ja mõni kudumisalast nõu. Esimesega ma viimasel ajal tegelen nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Kudumisalast nõu võiks isegi andma hakata.
Niisiis. Kõigepealt tuleb hankida vardad ja lõng. Inspiratsiooniks nende hankimisel on blogid: Wendyknits, Yarn Harlot, Segasummasuvila ja Ilukuduja. Sokke tuleb nende kõigi peale kokku mõne jaoks piisav hunnik, kellel väheks jääb, see läheb Ravelry-sse, ja vaatab sealt juurde Sock Knitters Anonymusest näiteks. Siis tuleb minna lõngapoodi ja jätta sinna natuke raha. Liina on selline snoob, et talle miskipärast maavillane lõng sokkide jaoks ei ole eriti sobinud. Seepärast kulutab Liina raha Titan Wooli Super Trekkingule. Ostab kaks tokki korraga, sest siis on täitsa kindel, et tuleb välja üks korralik paar sokke.
Edasi tuleb veel minna Ravelry-sse ja lugeda Sock Knittersist igasugu foorumiteemasid. Nii lihtsalt, ajatäiteks. Veel tuleb minna Knitty-sse ja vaadata kõikvõimalikke ilusaid ja tasuta sokimustreid. Siis, tuleb mõelda natuke ettepoole. Kas on tulemas koolipäevad, või mõni Tallinnasõit. Enne neid tähtsaid hetki, kus võib ette tulla niisama passimise aega, on vaja sokk alustada. Siis saab niisama-passimise aega millegi lihtsaga täita. Sellele ajalisele arvestusele järgneb Liina arvates kõige keerulisem hetk, silmade arvutamine. Abiks võib võtta mõne konkreetse mustri. Aga siin on paar konksu, mis asja keeruliseks teevad. Super Trekking on värviline lõng ja üsna peenike. Liina võtab 1,5 mm vardad ja mõtiskleb nende üle natuke aega. Siis võtab ta heegelnõela (Liinal on kodus vaid 3 mm jämedusega heegelnõel), ja ühe järgijäänud või tekitatud lõngajupi. Mitte mingil juhul ei tohi see olla sealt tokist, millest sokid tulevad. Ikka miski jääk. Neist kahest teeb ta heegelketi, kõige tavalisema. Nüüd võtab ta ühe varda ja sokilõnga ja hakkab silmi üles looma. Enne loomist mõõdab ta juba valmis kootud lapse soki pealt millimeetreid ja silmi ja arvutab neist siis oletatava koetiheduse. Kõigepealt leiab ta, et jalaümbermõõdu saavutamiseks kõige laiemast kohast oleks vaja kokku 80 silma. Sealt võtab ta tunde järgi maha ja loob üles silmad nii, et igal vardal oleks 18 silma. Seega tuleb heegelketi seest välja võluda 36 silmakest. Need mahuvad kenasti ühe varda peale ära. Edasi vaatab Liina meeldetulektuseks ühte Knitty artiklit lühendatud ridadega kudumisest ja koobki kiirelt valmis soki nina. Liinale meeldivad varbast alustatud sokid. Lühendatud ridadega nina eelistab Liina sellepärast, et sealt päris varba otsast alustades on esialgu vardaid rohkem kui silmi ja siis nad kipuvad sassi minema ja varrastelt kaduma ja see ei ole nii mugav.
Kahe vardaga lühendatud ridu kududes ja neid siis jälle pikendades tuleb ilus ümmargune nina. Liina sokivarbas on lühendamisi 12 korda, siis tuleb päris terav nina. Mõni teine võib lühendada vähem, siis tuleb tömbima ninaga sokk. Sellel hetkel, kui kõik silmad on jälle “elavad” ja kasutuses otsib Liina välja ülejäänud 3 varrast ja harutab lahti heegelketi. Nii saab ka teisele poole silmad korjata. Vahel on vaja augutäiteks mõni vahekohast võtta ja siis see kiiresti kokku kahandada. Nüüd ongi nelja varda peal igalühel 18 silma ja kokku teeb see 72 silma terve soki peale. Edasi tuleb kududa muudkui ringselt ja ringselt. Seda nimetab Liina “mindless” protsessiks, see on ideaalne igava seminari aegne tegevus või siis rongis kudumiseks. Aga ka teleka ees või arsti ukse taga on selliseks tegevuseks täitsa tore koht.
Kood nii kaua, kuni tüdimus hakkab peale tulema. Lõngast tulev muster ei ole enam uus ja huvitav, sa oled selle variatsioone juba päris palju näinud. Proovi jalga ja koo nii kaua kuni tüdimus läheb üle ja mugav on kududa. Siis proovi uuesti. Ilmselt oled nüüd jõudnud piirkonda, kus on vaja hakkata tegema kannakiilu. Jalg ei ole toru-nurk-toru, vaid tal on seal üks jämedam koht, mida on vaja mahutada. Selle jämedama koha mahutamiseks hakkab Liina kasvatama silmi sinna, kus on pealmiste varraste algus ja lõpp. Tallaosa silmade arv jääb samaks ja jalapealse osa silmade arv kasvab. Liina on seda teinud sagedusega üle ringi üks silm kummalegi poole. Minu viimastel sokkidel oli kasvatatud silmade arvuks 5 kummalgi küljel, aga seda on üsna vähe. Seega võib alustada natuke varem ja kasvatada juurde enam silmi. Näiteks kümmekond. Kõige õigem number sõltub jala kujust ja kuduja tujust.
Kui proovides on sokk sobiv ja tunne on õige, siis tuleb alustada kanna kudumist. Kuna Liinal on lühendatud read hästi selged, siis teebki ta lühendatud ridadega kanna. Kand ei pea olema nii terav kui nina, seega lühendusi tuleb ainult 9 ja neid võib ilmselt olla veelgi vähem. Aga tuleb arvestada seda, et siis on kand justkui lühem, mitte nii pikk kui varbaotsa ruum (et sokk ei jääks jalalaba jaoks liiga lühikeseks).
Edasi tuleb see koht, kus kootakse justkui kannalappi. Liinal on see koht natuke segane, aga põhimõtteliselt koob ta kanda edasi-tagasi ja iga rea juures koob ta viimase silma kokku kasvatatud kannakiilu silmaga. Seda tuleb teha nii, et kannalaka silmus jääb kenasti jooksma kui tugevam. Katseta, sellest ei ole midagi, kui esimesel korral valesti läheb. Seal tuleb silmi tõsta ühelt vardalt teisele, et oleks ikka kenasti kõik. See ongi soki juures praktiliselt kõige keerulisem koht. Kui kõikidel varrastel on jälle olemas kohustuslikud 18 silma, siis on kand valmis ja edasi tuleb igav ja tuttav kudumine. Natuke maad tavalist parempidi ja tunde järgi õigest kohast alustada soonikut. Soonik hoiab soki vastu jalga ja on mõnus. Aga sooniku kudumine on natuke vähem “mindless” kui tavalise parempidise pinna kudumine. Hea ja mõnusa tulemuse nimel on Liina nõus seda kannatama. Edasi kood nii kaua kuni 1) kudumise isu saab otsa 2)lõng saab peaaegu otsa 3) muster saab otsa 4) kõik eelpoolmainitud juhtuvad. Seejärel kood silmad maha. Liina kasutab selleks pits-sallide juurest õpitud meetodit. See käib kuidagi nii: koo esimene silm tavaliselt, vastavalt mustrile kas parempidi või pahempidi. Silm vasakule vardale. Koo teine silm vastavalt mustrile. Korraks käib teine silm vasakul vardal, aga siis paned kaks kootud silma paremale vardale ja kood nad kokku. Silm jääb mõneks hetkeks paremale vardale. Kood järgmise silma vastavalt mustrile ja seejärel kaks silma paremale vardale ja kokku kududa. Seda etappi kordad nii kaua, kuni jäänud on üksainus silm. Sellest tõmbab Liina vardaga lõnga läbi ja lõikab naksti lõnga katki ja vaatab, et on nii kinni, et hargenam aei hakkaks. Liina jaoks võimaldab selline mahakudumisviis piisavalt venivat silmuselist serva. Liina on kasutanud ühte nõelaga mahaõmblemise viisi, aga selle link peaks olema Baudelaire sokkide juures.
Seejärel tuleb üsna kohe teha uus heegelkett või kasutada esimese soki jäänust ja seda pikemaks teha. Kõige kindlamalt saab järgmise soki valmis siis, kui teine sokk kohe peale esimese lõpetamist üles luua ja seda natuke aega kududa. Kui valmis üksik sokk, vardad ja lõng panna sahtlisse, kappi või kotti, siis võib juhtuda, et valmis sokk ootab oma paarilist päris kaua.
Kui on tahtmine olla eriti laisk ja on teada, et teise soki kudumine edeneb liiga aeglaselt, et tulemust õigeaegselt saada, siis võib heegeldada kohe üsna pika keti, võtta sobiva suurusega pikk ringvarras ja kaks lõngakera ja kududa kahe lõngakera ja pika ringvardaga kaks sokki korraga. Nii nad lähevad palju aeglasemalt. Kõik soki osad oleks nagu poole pikemad ja silmi on vardal poole rohkem. Aga see hea asi on, et ridade arv kummalgi sokil on kindlasti täpselt ühesugune ja nad saavad korraga valmis ka.
Kui mõlemad sokid on peaaegu valmis, see tähendab, et seal ei ole enam lahtiseid silmi ja vardaid sees, siis on ikkagi veel vaja natukene pingutada. Liina otsib üles oma viimistlemise karbi. Selle sees on sukanõel ja käärid. Sukanõelaga saab lõngaotsad peitu ajada ja käärid aitavad üleliigse lõnga ohutult eemaldada. Nüüd võib sokid päriselt jalga panna. Värske kätetöö valmis, tuleb minna Ravelry-sse, märkida seal sokid valminuks ja panna üles pildid, jagada sõprade ja sobivate gruppidega.
Ülalpoolmainitu kehtib üks-ühele ainult ühe paari sokkide kohta. Need sokid ei ole veel päris valmis ka. Aga põhimõtteliselt kajastab ülaltoodu Liina lemmikviisi sokkide kudumiseks.
Liina nurgatagune 