Ongi uus aasta käes. Ma pole eriti vaimustuses jõuludest. Mulle ei meeldi kaarte kirjutada ja koristada ja elamist jõuludeks kaunistada. Ma ilmselt olen liiga laisk, et kõiki neid asju teha viitsida. Ma ei ole aastaid ostnud kokku kingitusi ja valmistanud kohutavates kogustes häid sööke.

Aga meie jõulud sisaldasid endas mitmeid asju. Kõigepealt käisime Kehtnas, isa juures. Sealt oli hea sõita õeraasu juurde. Jõululaual oli kõrvitsapüreesupp (väga hea!), suur salat (hea ja huvitav), leiva-kohupiima magustoit ja oli liha ja kapsast ja kartulit ka. Käis jõuluvana ja oli igate pidi tore õhtu.

Isa oli üksi kodus, ema oli haiglas. Kodu tundus nagu laenuks välja antud. Kõik asjad pani isa tagasi nendele kohtadele, kust ta nad võtnud oli. Kodu oli nukker. Me kaua ei olnud, meil oli vaja oma ahju kasta kütta. Kui me koju jõudsime, oli magamistoa seina ääres sooja 14 kraadi ja köögis 13 kraadi. Poisid aga pakkisid lahti T jõulukingitused ja asusid nende kallal tööle.

Edasi tulid vaiksed kodus olemise päevad. Aastavahetus oli ka kodune. Olime pisut tõbised ja käisime kordamööda kodunt väljas. Aga pühapäeval käisime mina ja T kahekesi Tallinnas. Sõitsime rongiga hästi palju. T oli üllatavalt mõnus reisikaaslane, kuulas sõna ja pidas ennast hästi üleval. Hea oli näha sugulasi ja juttu ajada. Pildid tuleb sellest ettevõtmisest arvutisse alles panna. Nii laisk on olemine.

Milline siis oli aasta 2008? Keeruline. Raske on tuua ühte märksõna, mis hästi kogu aastat kirjeldaks. Oli tööotsimist ja töö leidmist, oli keeruline suvi ja sellele järgnes mõtlemapanev sügis. Ahju lammutamine ja ehitamine. Halbu uudiseid oli rohkem kui häid. Aga sellist aastat on vahele vaja, et aru saada, kui hästi tegelikult enamasti kõik on.  Aasta üks paremaid otsuseid oli ilmselt veeta suvi maal Kehtnas. Üks toredamaid asju oli see, et T hakkas rääkima. Ma naudin väga neid hetki, kus ta arutleb ja räägib tarka juttu.
Käsitöörindel oli kudumise aasta. Vogue Knittingust kudumise aasta. Kaks täismõõdulist kampsunit õele, lisaks sellele lumelinnu kindad ja veel üht-teist. Sokke kudusin vaid ühe paari endale ja ühe paari T-le. Paar salli ka. Õnneks on nende meeldetuletamiseks Ravelry. Ravelry mulle meeldib, justnimelt tehtud tööde registreerimise ja pildistamise pärast. Muidu jääks mulle mulje, et ma olengi kudunud vaid need kaks kampsunit ja ei midagi rohkemat.

Mida toob aasta 2009? Loodetavasti lähevad halvad uudised tasapisi paremaks. Minul endal on vaja sellel aastal hoopis vähem kududa ja rohkem kirjutada. Ja seda kohe tegema hakata. Seega, kudumiseplaane ma ei tee. Hoopis plaanin seljatada ühe tähtsa töö ja teha tähtsa otsuse. Siis peaks ikka hakkama paremaks perenaiseks ja rohkem küpsetada võiks ka.

Ilusat uut aastat Teilegi, minu kallid ja lojaalsed lugejad!

Advertisements