Zarzuela is spanish flamenco-opera. Or so said Wikipedia to me. I have not changed my hobbies. I’m still a knitter. And I have almost finished something with a flamenco feel.

About a year ago I went to my mom’s place with my brand new Vogue Knitting Silver Jubilee Issue. My sister liked two items from that magazine. I finished first one in June. And right after that I started to think about the other.

I ordered BBB Meriseta to make swatches. Knit in Public event in Tartu saw me knitting a swatch for that pullover.

Me and my sister agreed upon the yarn choice. BBB Meriseta in white was obvious, it is silk and merino wool. Shiny and lovely. I started to knit just before our midsummer festivities trip to Tallinn. And bought most of the yarn from Tallinn. I had to knit, every spare moment. I sneaked upstairs to knit. I loved the yarn and pattern, I had passion for that pullover. Front and back got completed with that passion.

I measured my sister for sleeves. Sleeves needed to be a lot longer. So I casted on for two sleeves at the same time. And hard times came too. My passion slightly went away. I had so many other important things to do and think. There was no place for a passion for sleeves. But one day in august sleeves came off the needles. I looked at them and found my passion again. I took it with me to see other ladies. I seamed it up and tried on. That is from where flamenco came in.

September started. I casted on for the collar. This pullover has collar made of two layers. I read and re-read the instructions for the collar. They made very little sense to me. I was knitting slowly. One piece of collar is the widest part of that pullover. It kind of got boring, other life event came in and took time. Some other nice things needed to be knitted.

I calculated my deadlines. By the begining of December, my sister will visit us. So, it would be perfect time to try it on and make decisions about the fate of Zarzuela. So I took time and knitted. At the same time I was thinking about instructions. I hade to make a desicion about them. And so, with the help from others I decided to quit written instructions. I knitted two layers, until they had the same count of stitches. They both have pattern. Then I knitted them together and made simple picot-border on the collar and on the neck-opening.

What is left to do, is to wash it, let it dry and sew snaps and a button to hold the collar. I guess it will be done later, when my sisters visit is aproaching. I don’t have a dust-free area for peaceful drying.

Zarzuela on Hispaania flamenko-ooper. Või nii väitis mulle Wikipeedia. Ei, ma ei ole totaalselt oma hobisid muutnud ja flamenkoga tegelema hakanud. Aga midagi olen ma teinud. Juba väga pikka aega. Ja sellel tegevusel on selline flamenko-tunne juures. Vähemalt minu jaoks.

Kunagi pea aasta tagasi käisin ma maal ema juures koos oma uhiuue Vogue Knittinguga. See oli siis see juubelinumber, kust paljud on kudunud lillesalli ja Silver Belle’i. Õele jäid silma kaks kampsunit. Üks neist on juba realiseerunud. Selleks oli Twisted Float Shrug. Juunikuus, kui esimene valmis sai, siis oli absoluutselt loomulik kohe teine ka tegemisele võtta. Kudumise hoog oli sees ja näpud ja aju vajasid tegevust.

Alustasin lõngavalikut. Karoliine Hõbelõngast tuli koju üks tokk valget Merisetat. 30% siidi ja 70% meriinovilla. Tooniks sai õe palvel valge. Imeilus lõng, kaunis läige, mõnus kududa. Asusin proovilappide juurde. Igaks juhuks tegin neid ka tavalises Titan Wool Winnerist ka, aga Meriseta oli palju-palju ilusam (kallim ka, aga mis sellest).

Jaanipäeva-aegsel maalkäigul näitasin lõnga ja proovilapi ette ja Tallinnaskäigul sai lõng ka ostetud. Juba enne rongi istumist sai proovilapist järgijäänud lõngale vardad sisse löödud. Nii suur hoog oli sees, et pidi kohe igal vabal minutil kuduma. Aga sellisel “kudumisorgial” oli oma väga suur pluss. Esiosa ja selg said tehtud väga kiiresti. Pooleks juuliks olin ma jõudnud varrukateni. Kõigi muude suviste tegevuste kõrvalt.

Tulid keerulised ajad. Muster, mis iseenesest ei ole keeruline, pigem üsna huvitav ja kenasti edenev, muutus kuidagi igavaks. Varrukate pikkust välja selgitades oli näha, et varrukad tuleb teha kõvasti pikemad kui juhendis kirjas. Otsustasin kududa kaks varrukat korraga. Sest siis ei pea meelde jätma, kuidas ma tegin kahandusi ja muid keerulisi asju, mis parasjagu pähe mahtuda ei tahtnud. See otsus tegi nende kudumise aeglasemaks. Kampsuni puhul on kõige mõnusam see, et kõik kurvid kujundatakse varda vahetusega suuremaks või väiksemaks. Seega olid jupid selgelt näha: 24 rida 3,5-st 3 mm vardani ja nõnda edasi. Aga kahe varruka puhul on seda kudumist korraga justku palju enam. Kuskil augusti lõpu poole said varrukad lõpuks ometi varrastelt maha. Kampsun sai minuga kaasa tulla Kullakeste juurde Elsa juurde. Oma üsna suureks imestuseks viitsisin ma Zarzuela kiiresti kokku õmmelda. Ja kui ma teda selga proovisin, siis tuligi “flamenko-tunne”.

Jäi veel krae. Zarzuelale oli Shirley Paden disaininud kahekordse krae. Ent krae instruktsioonid olid minu jaoks vigased, segased ja puudulikud. See võttis minu kiirust maha. Teiseks, kõikide teiste tükkide maksimaalne laius oli olnud 5 mustrikorda. Kraele aga mahtus mustrikordi 12 tükki. Seega läks kudumine kuidagi eriti aeglaselt. Palju lõnga ja palju kudumist, et jõuda ühe reaga ühele poole. Ja kool hakkas, ja tööd tuli kenasti juurde. Krae lihtsalt ei olnud enam nii huvitav. Lisaks oli veel mõningaid teisi asju vaja kududa (mõned neist on siiamaani veel blogimata). Aga ühel hetkel mõni aeg tagasi, kui Kullakesed järjekordselt kogunesid kohvitama, olin ma jõudnud sellesse staadiumisse, kus mul oli vaja teha otsus krae osas. Otsustasin juhised kuulutada kehvadeks ja oma peaga mõelda. Kudusin kaks kraetükki kokku, tegin sellele soolikale pikooserva ja kampsuni kaelaauku ka pikooserva.

Nüüd on jäänud pesu-press ja trukid-nööbid, millega krae kinnitada kampsuni külge. See tundub olevat üsna lihtne, justnagu koera saba. Aga mul on ka tähtaeg, millal asi valmis võiks olla. Selleni on veel paar nädalat aega, nii et ma ei kiirusta. Pealegi, ei ole mul praegu tolmuvaba tsooni, kus kampsun võiks rahulikult kuivada.

Advertisements