Mu emal on maal üks suur voodikate. See on tal enda tehtud. Üks külg on kokku pandud … villastest kudumitest. Seal on igasuguseid asju: ema suusakampsun, millega ta käis siis suusatamas, kui ta oli noor inimene ja ka siis, kui meiega koos sai käidud põllu peal suusatamas, seal on vähemalt kaks paari meie karupükse. Ühed neist on masinal kootud nõukogudeaegsest kirjust lõngast. Seal on pitskampsuneid.
Teki keskmes on üks hullumeelne intarsia. See on minu kootud kampsun, mis sai tehtud koolitööna. 9. klassis ma selle kudusin. Terve esikülje suuruse intarsia ja selja ja varrukad. Ka selga ja varrukaid on pandud teki sisse tükkideks.

kooliaegne kamps
Ma mäletan selle kudumisest mitmeid seiku. Ma olin kampsuni mustrit Nõukogude Naise mingist mustrilehest vist oma paar aastat juba silmas pidanud. Mõttega, et ükskord teen ära. Ja siis jõudis see kätte hetkel, mil koolis oli vaja kampsunit kududa. Ma ei kujuta ette, mida mu ema või käsitööõpetaja selle idee peale võisid mõelda. Igatahes ei öelnud mulle keegi tollel hetkel, et kas ma olen lolliks läinud või. “Kas sa jõuad?” küsimust ma vist isegi mäletan. Pildiltki on näha, et esialgu on värvidega midagi juhtunud. Lehtedes on kahte värvi rohelist. Ma lihtsalt ei märganud, et enam meeldinud värvi olid vaid väikesed nutsud ja mitte kübetki rohkem. Aga sellest polnud ju mitte midagi.
Oli talv ja vahel juhtus tormiste ilmadega elekter ära minema. Ma mäletan mustris näpuga järje vedamist ja kudumist küünlavalgel. (Ma pidin olema hull, sest see oli ju silmadele hullumeelne, must ja tume töö ning küünlavalgus)
Ma kandsin seda kampsunit pea terve keskkooliaja. Kuni ma kudusin endale 3-kordsest maavillasest palmikutega hiigelraske ja sooja kampsuni. Siis võttis uus kampsun tema koha ja vana jäi ilmselt kappi seisma. Sealt on ema ta koide käest ära päästnud.

Täna ma küll enam ei teeks midagi sellist. Aga ma ei tea seda kindlalt öelda, sest täna on mul ju ka “huvitavaid” tahtmisi, mis püsivad aastaid mõttes ja siis ühel hetkel on ära tehtud.

Ma sain valmis ühed totaalselt ilusad kindad. Aga nendest siis, kui keegi on nõus neist pilti tegema.

Advertisements