Nädalavahetuse sisuks oli haige olemine. Ma sain omal nahal läbi tunnetada erinevaid haige rolli teooria aspekte. Kõigepealt väsimus, mis segas mind terve eelmise nädala. Laupäeval tuli peavalu. Selline migreeniline, kuid mitte päris. Ja pühapäeva hommikul haarasin telefoni, et saada sotti, mis võiks viga olla. Esialgu oli mu peas mõte: “Minul ja põskkoopapõletik. No ei ole võimalik, mul ei ole elus sellist haigust olnud! Need arstid seal ei tea mitte midagi!” Natuke hiljem lisauuringuid google’i abiga ja proua aktsepteerib oma diagnoosi ja tegeleb ravimisega. Ja see annab tulemusi! Ma tunnen end hoolimata suurest väsimusest juba natuke inimese moodi.

Ma tavaliselt ei kuula neid lugusid, millele mu Google Readeris olevad blogijad viitavad. Aga viimasel ajal üha enam. Elsa viitas Hoobastankile, ja mina leidsin enda jaoks hoopis parema variandi. Tom Jones on eriline, ta suudab olla  kaasaegne ja klassikaline ühekorraga. Ja seda stiilselt.

Veel tegi mu hommikut rõõmsamaks minu postiljon, kes tõi mulle kaks kallist kera valget lõnga Hõbelõngast. Need on variandid järgmise suurema töö jaoks.

Mida veel hommiku rõõmsamaks tegemiseks vaja on.

Advertisements