Õnnetuseks on meil liiga ilusad ilmad sattunud. Mitte, et mul midagi isiklikku päikese ja soojuse ja puhkevate pungade vastu oleks. Pigem vastupidi. Kolmapäev-neljapäev-reede said suures osas veedetud arvutiklassis. Reede õhtuks oli seis nii hull, et p-väärtused, hii-ruudud ja igasugused riskisuhted, ¨ansisuhted ja muud tegelesed tantsisid mu peas hoolega valssi. Neile sekundeerisid erinevad käsud, mille abil neid tekitati. Aga ma ei kurda. See oli huvitav ja arendav.

Asi oleks saanud ju olla veelgi hullem. Seda juhul, kui ma oleks otsustanud täna minna ka põhikooli kokkutulekule. See oleks tähendanud kiirkorras lapse hoiust haaramist, kiiret söömist ja pakkimist ja hilisele bussile tormamist. Kohale jõudmise kellaeg oleks olnud äärmiselt julm 22:30.  Ja täna siis edasi vilistlane olema ja suhtlema-suhtlema-suhtlema. Ma oleks ikka väga-väga tahtnud minna, sest pole ammu kedagi sealsetest näinud. Minu laisem pool sai minu agarast-ogarast poolest siiski võitu ja ma loobusin sõitmast. Selle asemel käisime täna T-le jalgratast vaatamas.

Advertisements