Mulle tundub, et mitte mina ei ole T-d kasvatama loodud, vaid T õpetab mulle elu reegleid. Ma ei ole muidugi ideaalne õpilane, vaid kipun ikka unustama ja laisaks minema. Tema põhiline ülesanne viimasel ajal on mulle näidata, et kurjustamine ja kisa ja muu käsutamise laadne tegevus ei vii sihile. Läbirääkimine, põhjendamine ja kokku leppimine (nii, et see oleks ikka sisuline kokkulepe, mitte formaalne, käsku asendav) on palju tõhusamad stiilid.  Aga täiskasvanud ja üsna isega tegelasena kipun ma esiplaanile seadma hoopis muud asjad ja nii läheb täiskasvanud ja võimestunud inimese kasvatamine mul tasapisi meelest ära.

See, et peale võimestumise ainet loen ma võimaitselise margariini asemel “võimestunud margariin” ei ole vist enam mingi uudis. Aga võimestumine on minu arvates kohati imeline kontseptsioon. Ta annab nime mitmetele ideaalidele, mitte ainult tervisedenduses, vaid ka muudes valdkondades. Näiteks ka see aktsioon on hea näide võimestumisest natuke suuremal tasandil.

P.S. Need, kes ootavad minu referaati, võivad täna saada vist mingi referaadi taolise asjanduse. Mul on asjaliku kirjutamise soolikas praegu umbe läinud.

Advertisements