Juba mõnda aega olen pidanud kirjutama sellest, kuidas mul Tähtkujupakivahetus läks. Pakk saadetud ja saadud. Paki sisugi osaliselt kasutatud.

Ma ei ole just kuigi tihedasti vahetustest osa võtnud. Ma lihtsalt olen peljanud. Aga samas on see vägagi inspireeriv tegevus.

Mina tegin paki Oravakesele. Tundus, et päris mööda ei läinud, kuigi tehtud sai see pisut ülejala. Mõte paki konkreetsest sisust tuli siis, kui usinamad juba postitama asusid. Siis tuli välja mõelda midagi kiiret. Kott näiteks. Mis sest, et ma pole ühtegi kotti varem õmmelnud ja mu õmblusmasin üldse tundub minust oma eraldi elu elavat. Ja kotile oli vaja peale tikkida. Viimati tikkisin ka üldse hulka aega tagasi. Aga hoolimata kõigest sellest oli mõnus võtta kaks päeva ja tegeleda millegi väga loovaga. Miks ma küll sagedamini selliseid asju ette ei võta? ¦okolaadikommidele andis inspiratsiooni Nelose pealt jooksnud Jamie Oliver. Et kommidki on enamasti katsetamine, siis oli risk päris suur.

Minule kui madu-kaksikule tegi paki Jutupaun. Pakis oli mitmeid eluks vajalikke asju. Vannipomm ja mahe tee lõhna- ja maitseelamusteks. Kummikommid ussile vihjamiseks. Praktiline kaelaehe kudujale ja üks õrn õlasall. Lisaks veel midagi, mis tegelikult vist kõige enam läks naelapea pihta. Meil ei ole aeda, aga kuskil jaanuarist saati olen ma vaikselt mõlgutanud, et suure toa akna taga olevale betoonalusele võiks panna kaks potti millegagi. Ühe poti sisus suutsin ma kergesti otsuse langetada: sinna tulevad ilmselt mingid rohelised maitsetaimed. Midagi lihtsat, et oleks võtta ja mille kasvatamine erilist vaeva ei nõuaks. Teise poti sisu üle ma muudkui juurdlesin. Aitäh Jutupaunale, kes selle otsuse minu eest ära tegi. Sinna tulevad nüüd kirjud salveid.

pakk

sall

Advertisements