Nüüd saan ma olla niiöelda täiskohaga koolilaps. Lapsekesel aga algas igapäevane lastehoiupõli. Natuke kahju on mõelda, et beebiiga on möödapääsmatult möödas. Vähemalt eile oli ta õnnelik teiste lastega mängides. Ja see, kui kahesed lapsed laulavad, teeb minu silmad vesiseks.

Ma mõtlesin sügisel kooli tulles, et kui võimalik, siis ma keskendun kooliskäimisele ja eriti hoolega tööd ei otsi. Mul ei ole seda vaja otsidagi. Praktiliselt kandikul tuuakse pakkumisi, mille kohta saab öelda: “See on just see, millest ma unistanud olen!”, ja seda ka absoluutselt tõsiselt mõelda. Kiusatused, kiusatused.

Advertisements