Nagu näha, on T jutud jõudnud kahesilbiliste sõnadeni. Sombii tuli laupäeva hommikul enne kooli minekut suppi soojendades. Ja vastas üsna hästi minu tolle momendi enesetundele. Laupäevase koolipäeva jaoks vajaliku ettekande slaididest olid tehtud vaid need, mis poolunes läbi said mõeldud. Teised jäidki tegemata, aga sellest sai üle. Kolm koolipäeva järjest, mis sisaldavad nii eksamit kui ettekannet on üsnagi väsitavad. Niisugune väsimus pani mind mõtlema, et ma võin olla õnnelik, et mul ei ole 5 tööpäeva nädalas, vaid kõigest kolm. Ja kuidas ma siis täiskohaga töötava inimesena hakkama saaksin? Ma parem ei mõtle sellest täna.

Projektist magister on selja taga 10%, ehk 8AP-d. 7 punkti eest on eksameid veel kokku lepitud, aga need on õnneks jaanuaris.

Iseenda ja nende jaoks, kes on minu blogi asunud lugema kui käsitööblogi olen ma võlgu. Mul on valmis üks suur töö, mida ma pole korralikult pildi peale püüdnud. Pakkuda on vaid üks pilt augustikuust, mil valminud olid esimesed tükid.
Tegemist on alpakavillase kampsuniga. 2006 aasta septembri Sabrinas/Verenas on üsna esimestel lehtedel roosad mohäärist kampsikud. Üks neist paelus kohe mu silma, kuid mohäärist kampsunit pidasin ma liiga luruks. Ja ega mul kodus meeldivat värvi mohääri polnudki sellel hetkel, kui kampsuni kutse vastupandamatuks muutus. Oli alpakat. Peaaegu terve tokk. Tollest poolikust tokist sai pool selga. alpakane unistus
Kampsuni juhend ütles: tegemiseks on vaja vaid 100 grammi mohääri. Et vardad ja kohetihedus vastasid tegelikult juhendile, siis ma eriti ei viitsinud kõike ringi arvutada. Nii sai lõnga mitmeid kordi juurde ostetud. Ma ei teagi öelda tegelikku lõngakulu, sest järgi jäi jälle poolik tokk, ja kuskil 7-8 toki kandis läks arvestus segi. Vardad nr 4,5.
Kas pole see pahempidine pind pildi peal soe ja mõnus? Kampsun ongi soe ja pehme, ning ootamatult luru minu jaoks. Ma parem ei luba siia mingit pilti sellest, kuidas kampsun minu seljas on. Sest ma kipun selliseid lubadusi väga kiiresti unustama.

Minu plaanides ei olnud eriti jõulu sees seni. Homme alustan jõuludele mõtlemisega. Eranditeks on olnud need kaks karpi komme, mis ma ise kokku möksisin ja punastesse isekleebitud karpidesse panin. Neid tehes oli mul täitsa väikese tubli päkapiku tunne peal.

Advertisements