Kirjutamine oli lihtne. Kirjutasin lihtsalt ilusaid peatükke. Siis panin asja kokku ja sain lohe. Lohet tuli paikama ja siluma hakata. Ja see on kole.

Kirjutada mulle meeldis, paigata ja siluda eriti mitte. Ja kohe saab aeg otsa.

Üha enam tunnen ennast kitsena kahe kuhja vahel. Tahaks juba, et asi oleks läbi. Samas on hirmus põnev olnud ja ilmselt on ka lähipäevade-nädalate elu võrreldes koduse mamma-eluga huvitav.
Seoses lõpuga tekib tunne, et tuleb kohe ja kiiresti hästi palju olulisi otsuseid teha.
Käisin rahvatervise magistritutvustust kuulamas. Kõik mu unistused tulid meelde. Pean siis nüüd mõtlema ja kaaluma, mida nendega teha.
Endast mõtlemine on raske. Kes ma olen? Mida ma tahan elult? Kuidas elada nii, et ise oleks rahul?

Advertisements