Kas ajalooteadusel on oma eriline meetod, mida ühelgi teisel teadusel ei ole? Mis see on? Kuidas uurida sotsiaalpoliitikat nii, et tulemus oleks sobiv ajaloo valdkonda?
Kas on sobiv kasutada ainult ühte tüüpi allikat proseminaritöö kirjutamiseks?

Kas oleks vaja leida lapsehoidja selleks kõige keerulisemaks kuuks. Kust leida lapsehoidjat, eriti tingimustes, kus rahakotis ja pangakontol haigutab “tudengile tüüpiline” tühjus?

Esimese portsu küsimused hakkavad vaikselt vastuseid leidma. Issi ja T saavad omavahel väga hästi läbi ja hakkama. Ma üldse ei muretse. Minu võime tubli olla on palju suurem probleem.

Advertisements