Istun Õeraasu arvutis ja toksin. Kohati maniakaalse kiirusega, vahel laisemalt. Juba neljandat hommikut. Õhtul kraamin kõik ema juures köögilauale ja kribin märksõnu üles. Et järgmine päev veel toksida. T veedab selle aja koos vanaemaga. Ta on tubli ja vanaema on ka tubli. Ega see talle kerge ei ole.
Lehekülgi on failil juba 14. Osa tekstiga olen üsna rahul, osa tahab karmi ja konstruktiivset kriitikat ja midagi veel saada.
Unistan ka, aga need algavad ja lõppevad sõnadega: “saaks selle suure koorma kaelast ära, siis teeks …” Aga niipea veel ei saa. Kuigi iga lehekülg toob selle lähemale.

Advertisements