Oleme maalt tagasi. Erakorraliselt sõitsime tagasi autoga, õde tõi.
Algus oli igati kena ja plaanipärane, aga lõpust sai päris kole kogemus.
Ma olen väsinud. Väsinud vahetamast kakaseid mähkmeid ja korjamast kokku okset. Ma lootsin, et saan maal rohkem õue, jõuan seal pesu triikida ja muulgi moel ema aidata. Tegelikult ma ei tahtnudki lõpuks seda teha. Selle asemel jälgisin kurvalt, kui suureks on läinud T silmad ja kui palju paistavad kondid välja. Ma veel ei tea, mitu kilo ta alla võttis. T ise oli selle juures rahulik, kannatlik ja rõõmsameelne.
Ühel ööl, kui me järjekordset mähkmevahetust läbi viisime, ise mõlemad unised, hõõrus T kõigepealt enda silma ja siis samamoodi ka minu silma.

Õnneks on nüüd juba parem.

Advertisements