Me nüüd juba paar päeva maalt tagasi. Minu jõulukiirus sai õige hoo sisse alles 22. detsembri õhtul. Äi helistas ja teatas, et nad homme tulevad. Seega laupäeva hommikul läks tegutsemine lahti. Pärmitaigen üles ja nõudepesutalgutele algus sisse. R koristas muud elamist ja mina mässasin köögis. Vaene T käis siis meie vahet toimetamas. Aga selleks hetkeks kui külalised jõudsid, oli enam-vähem kõik plaanitu valmis. Järgnes lahtipakkimine-supisöömine-kokkupakkimine ja ärasõit. Mõnus päikseline ilm oli, kui me Kehtna poole sõitma asusime. Sõitsime kogu päikese loojumise aja. Hämaras jõudsime kohale.
Minu emal oli toit valmis ja T vanaisa ja vanavanaisa said Kehtnas õhtuoote, ning sõitsid edasi. Nüüd tuli jõulurahu, me olime kohale jõudnud.
Kogu jõul möödus mõõduka söögitegemise, söömise ja tubaste tegevuste tähe all.

Üleeile taas linna jõudes tuli kohe kütma asuda. Tubane kraadiklaas näitas numbrit 11. Vaid 8 kraadi rohkem kui õues.

T-l oli vanaema juures ilmselt väga tegus olla. Nii palju ruumi ringi joosta, palju kappe, mida lahti teha ja inimesi, kelle sülle saada. Vanaemaga on hea mängida peitust (väga väikeste laste moodi) ja tagaajamist. Vanaisa kardetakse natuke. Aga kodus on meil uus mäng – asjad prügikasti. Nüüd tuleb nii tule pliidi alla tegemisel, kui ka prügikasti midagi panemisel vaadata, et ega seal ei ole midagi, mis alleshoidmist ikkagi väärib. Eile ronis T esimest korda ka tooli peale. Vanaema juures olevad tugitoolid ja diivanid olid väga kiiresti vallutatavad.

Advertisements