Tänud meeldetuletuste eest, kust liha osta. Nagu ikka, on kõige lihtsamad asjad millegi pärast peitu jäänud ja tuleb meelde tuletada.

Aasta tagasi oli pühapäev. R oli haige ja seepärast me koos õue jalutama ei läinud. Tuterdasime niisama ja mina tegin oma igapäevase jalutuskäigu siis õige hilisel ajal. Oli pime ja suht soe, nagu umbes tänagi. Ma kartsin ees terendavat esilekutsumist. Sellest ma siis lapsega rääkima hakkasingi. Et seda ei ole vaja, ja hea oleks ju ise tulla. Täna ilmselt sa ei jõua, homme läheb ka kiireks. Hästi paras oleks ülehomme tulla. Mõtle, kui sa kooli lähed ja saad teada, et 6. detsembril on Soome iseseisvuspäev. Tead kuidas seda oleks hea meelde jätta: soomlastel on presidendi ball ja tähtis päev täpselt samal päeval sinu tähtsa päevaga.

Midagi sellest vist mõikas, sest ülehomme saab T tõesti juba aastaseks.
See on olnud mõnes mõttes raske, aga huvitav aasta. Ma ei ole kunagi olnud väga lastearmastaja inimene, aga mulle on antud näha võimalus näha ühe inimese arengut. Teekond vastsündinust väikese lapseni on täis suuri väikesi samme ja valusid. Need on toonud silma nii rõõmu- kui kurvastusepisaraid. On mitmeid hetki, mille puhul olen mõelnud, et seda tahaksin ma elu lõpuni mäletada: esimesed naeratused, roomamine, esimeste sammude ehmatus ja siis kõndimise võidurõõm. Vast kõige huvitavam minu jaoks on olnud vaadata maailma avastamist ja püüdu asjade toimimisest aru saada. Kuidas käivad uksed kinni ja lahti, kuidas vesi voolab kraanist, kuidas raamatu lehti keerata ja kuidas lusikat suu juurde tuua. Need tema avastused on avanud ka minu jaoks uutmoodi väikese maailma.

Innusta ja inspireeri meid veel palju aastaid, olema paremad inimesed sinu jaoks ja iseenda jaoks

Advertisements