Ma saan alles nüüd aru, kui tohutult hea asi oli see “Oskari” lihapood siin Riia tänaval. Täpselt tee peal, imehead hinnad ja mis kõige olulisem – kindel, kvaliteetne ja värske kraam. Eelmisel nädalal panid nad ukse kinni, igaveseks. Liha nad enam Tartusse üldse ei too. Küllap siis ei tasu ära ja jamamist on rohkem kui saadavat kasu.
Ma ei ole just väga suur lihasööja. Aga nüüd, kus mul on tahtmine väikesele kodanikule korralikku liha pakkuda, siis nüüd ma kord-kaks nädalas ikka ostan. Ja mulle meelidb liha rohkem kui vorst praegu. (on olnud aegu, kus ma eelistasin vorsti ja valmistehtud pihve).
Käisin siis täna turul. Käruga pääseb ainult ühte halli. Sellesse, mis on avaturu küljes. Seal on ainult üks sealihaga kauplev lett. Nime ei mäleta, Saare vallast oli. Vaatan liha, nagu liiga punane on; lahtises letis, järelikult võib tal liiga soe olla. Liha hinnasiltidel oli peal koht kuhu panna kõlblik kuni kuupäev, aga kõik need olid tühjad. Müüja üritas väita, et seda ei peagi olema. Lihatööstusest välja andes tooteid peab see kindlasti olema, miks seda siis lõpptarbijale teada ei võiks anda. Poodides on see ka vorstidel olemas. Igatahes minust jäi see liha sinna.
Kallid kärutajad emad, kes te juhtute lugema. Kust teie liha ostate?
Oehh, võib-olla tuleb tõesti hakata raha liha eest soomlaste taskusse (Loe: Rakvere LK ) poetama. Iga kell eelistaksin mina eestlaste väikest tööstust ja kohalikku kasvatajat.

Advertisements