Mulle tundub, et minu enesetunnet viimasel ajal iseloomustab pealkiri kõige paremini. Nii blah on olla. Kodu näeb ausalt öeldes õudne välja. Ok, T on paar päeva olnud sülekas ja täna magamisraskustes. Aga ikkagi näeb õudne välja. Ma ise näen ka suht mittekaubandusliku välimusega SAHM välja.
Seepärast ei olegi mul olnud isu midagi kirjutada ja ka inimestega suhelda. Kohati võib selle blahi ajada kuumuse süüks. No mida sa teed, kui tundub, et istud kodus, sest õues on hullem. Väljas käime hommikul võimalikult vara. Keskpäevaks tuleb igal juhul kodus olla, muidu on liiga palav ja päike liiga karm.
Ja kokku tulebki nõiaring. Olen väsinud mitte midagi tegemast ja valmis saamast ja see teeb veelgi laisemaks. Mehed tõstavad mind varsti leiva kodunt välja ja leiva pealt maha.
Samas, selle nädalavahetuse ürituseks tuleb hakata valmistuma. Tulemas on suur suguvõsa kokkutulek Võrtsjärve ääres. Vaja on sinna kaasa võetav toit ette mõelda, riided valmis panna. Transpordi organiseerisin juba ära, ja menüü osas tegin ka pooled kooskõlastused valmis. Ei kavatse olla eriti originaalne. Küpsetan midagi soolast ja mõtlen veel magusa osas, mida kaasa võtta. Ning samuti tuleb veel mõelda midati T-le. Ta ilmselt saab sellel päeval poepüreed.
Ma olen selles mõttes hoolas olnud, et T on saanud enamasti soolaseid asju isekeedetutena, ja magusaid siis poe omasid. Hõrk õunapüree meeldib mulle endale nii väga, et ma olen nõus seda ka T-ga jagama. Samuti ploomimehu.
Loodan, et sellest blahist veab R algav puhkus välja. Kui seda ei juhtu, siis tuleb endale ise tuul alla teha.

Advertisements