See ei ole teile, kes te tahate head elamust. See on mulle, kes ma peaksin valmistuma ema ja õe ja õetütre saabumiseks homme.
Minu viis valmistuda: Nädal enne hakkan planeerima – koristada tuleb, süüa võiks teha seda ja teist ja küpsetada kolmandat.
No töö on vaja ära teha. See sai eile tänu T-le ka tehtud. Ta on lõpuks ometi meelde tuletanud, et vabalt võib magada päeval ka rohkem kui pool tundi. Näiteks tunnike oleks mõnus.
Täna oleks ju ideaalne koristamise päev. Aga kus sa sellega. Vaja on ju niisama arvutis istuda ja telekat vaadata, ja siis külmkapi sisuga tutvuda.
Seal on asju, millede koht juba ammu oleks kuskil mujal. Aga ei, mina tegelen muude mittemidagitegemise asjadega. T-d uinutan ka vahelduva eduga.
Eile pakkusin T-le maasikat. Talle väga meeldis, oleks rohkemgi tahtnud, kui ma anda raatsisin. R kommentaar oli õhtul selle loo peale: “Reetur” R nimelt ei ole maasikafänn.
Praegu on peaaegu et aasta ilusaim aeg nina jaoks. Lõhnavad nii jasmiinid kui pärnad. Ja see on mõnus. Tavaliselt on jasmiinid pärnade ajaks juba kadunud, nad on jaanipäeva aegu ja pärnad siis juulis. Aga seekord on nad ühel ajal. Ühest lõhnast teise kõndides mõtlen ma alati, et nii ilus on elada linnas, kus on aedasid ja puiesteid. Tartus elasin ma hulka aega Nooruse tänaval, mis on terves pikkuses pärnadega ääristatud. Lõhn, mis headel nädalatel sealt tuli, oli peaaegu joovastav. Ja seda nautisid vaid need vähesed tudengid, kes millegipärast juulis Tartus olid. Mina tegin siis enamasti tööd ja see oli minu töö-aegade üks suuremaid tööväliseid rõõme. Ka Riia tänava pärnaallee on üks mu lemmikuid. Kuigi liiklus on seal suurem, pakuvad pärnad siiski alati mõnusat varju ja praegu ka nauditavat lõhna.
Kui mu ema mind homme elusalt ei söö, siis kogun ma nädalavahetusel tantsumuljeid.

Advertisements