Täna saab siis rääkida uuest etapist T elus. Ta saab kanda nime “pooleaastane”. Sellega lõppeb ka lihtne elu, kus mina ei pidanud lapse söögile üldse mõtlema.

Kuuendat kuud aitasid meil siis sisustada nohu, roomamaõppimine ja kaks hammast. Esimene hammas tuli mõni päev pärast viiekuuseks saamist ja teine umbes 10 päeva hiljem. Teise hamba tulekut ennustas ette kaks hullumeelset ööd, mil me mõlemad üsna kehvasti magasime.
Edasiliikumine algas ka üsna kohe peale viienda kuu täitumist. Praegu käib roomamine paarishiivamise meetodil. Käed sirutatakse ette maha ja hiivatakse ennast nendele kõrgele üles. Kui ei ole väga kiire, siis põlved enda alla ja paar kiigutusliigutust. Seejärel põlved laiali ja raskus samal ajal nii ette et vähe jääb puudu ninali kukkumisest. Käed sattuvad sedasi kenasti rinna alla ja on hea jupp maad edasi saadud. Käpuli püsitakse küll, aga sellest asendist tehakse huvitavaid trikke. Nimelt proovitakse seda, kuidas on olla nii, et põlved ei puuduta põrandat. Tagumik aetakse nii püsti kui vähegi ulatub ja jalgadega sudidakse. Nagu 100 meetri jooksja valmistub stardiks.
Istumine õnnestub süles ja kärus, põrandal on palju huvitavamaid asju teha.
Magama saamine on muutunud kehvemaks. Kas selles on süüdi hambad, roomamine või mõni muu asi, ei tea mina öelda. Magamiskordi on veel endiselt päeva peale 3-4, hommikune uni on vist nihkunud hilisemaks, nii et teisedki uned on hiljem. Magamise poole pealt on positiivne see, et õhtul ollakse nii kenasti väsinud, et jäädakse päris hästi magama.
Siia siis mälestuseks ka tänane kaal arstitädi juures: 9,3 kg 70,5 cm ja pea 45 cm.

Kooki saab homme. Aga need, kes kooki sööma tulevad, peavad vist küll silmad kinni panema, sest ma lihtsalt ei taha koristada. Hea meelega läheks kohe koos lapsega magama.

Nädala lõpus tahame maale jõuda. Ma juba nii ootan suve maal tittedega. Tõsi, ettevalmistusteks on vaid paar päeva ja ma ei ole kindel, kuidas me seal hakkama saame. Aga ikkagi ootan.

Advertisements