Nii! Endalegi ootamatult avastasin eile, et täna saab T neli kuud vanaks. Ootasin, et selline asi juhtuks reedel, aga millegipärast paigutati ta neljapäeva peale ümber. Küllap ma ise oskan kalendrit valesti vaadata. Helistasin siis kohe kallile õekesele ja tegin talle ettepaneku tänasel päeval sünnitada, siis on meie laste vahe täpselt neli kuud. Ja siis saaksin ma lõpetada igal hommikul mantli taskust telefoni otsimise, et vaadata, kas on rõõmusõnumit või mitte.

Ma ei ole just olnud eriti usin T arengu talletaja. Aga väikese vahekokkuvõtte võiks küll teha. Seni, kuni ta magab.

T on uskumatult suurt kasvu tita. Titeringi juhendaja hakkas meile pakkuma 9.kuuste beebiringi, vaadates lapse kasvu järgi. Aga sinna ei ole meil ikka hulka aega kavas minna. Küllap ta on kalli ja hea söögi peal, mis teda nõnda kasvatab. Iga kuu olen saanud talle number suurema pesu hankida. Nüüd oleme jõudnud siis 68-ni. Ma tõesti loodan, et ta lõpetab sellise kasvamise õige pea. Praegu umbes 7-kilost ma veel jaksan tassida käte peal, aga raskema tegelasega läheb ju järjest raskemaks.

T keerab seljalt kõhule. Viimasel ajal teeb ta seda uskumatu kiirusega. Tõsi, ainult üle ühe külje. See on kohati, näiteks enne magamajäämist, lausa tüütu ja segab vist teda ennastki. Kõhuli on täitsa mõnus olla. Igasuguseid asju haarata on ka tore. Mähkimislaual näiteks pesumasina juhet, mis ripub mõnikord kenasti käeulatuses. Emme juuksed on ka üsna tihti huvitavalt lähedal.

Veel meeldib talle jutustada. Eriti siis, kui istume kolmekesi söögilaua taga, või kui ta ise võtab voodi peal järjekordset einet. Selles osas on ta täiesti eestlane. Esimeste häälikutena tulid äää, õõõõ, ööö ja nende kombinatsioonid koos teiste täishäälikutega. Tihedamini kasutatavad neist on õuu ja näeee.

Naermine on tal ka käpas, aga seda näidatakse enamasti isale. Ema vist ei oska nii palju nalja teha.

Vannis meeldib talle ka käia. Viimase kuu jooksul on ta õppinud seal jalgu nii liigutama, et vesi tahab vannist põgeneda. Kuidas saavad kaks väikest jalga sellist veekeerist tekitada? Aga seevastu peale vanni riietamine on nii kole, et vaja on kõvasti kisada. Kisa võtab vähemaks see, kui issi juures on ja naljakaid nägusid teeb.
Veel tekitab kisa see, kui õue minekuks tuleb riide panna. Ja ema on selles osas järeleandmatu: iga päev tuleb üks uinak õues teha ja selle jaoks on vaja pähe panna müts, mis emale meeldib (selline armas valge siniste triipudega ja mõnusa ümmarguse tutiga otsas) ning vanavanaema tehtud valge magamiskott topitakse ka selga. Aga õueskäimise nuhtlusele hakatakse vastu sellega, et magatakse ainult siis, kui käru liigub. Poodi sisenedes on uni enamasti peoga pühitud. Aga see on mõnus kaitseabinõu selle vastu, et ema ei unustaks ennast poodlema või siis ka lihtsalt liigselt raha kulutama. Ema igatahes lohutab ennast sellega, et värskes õhus liikumine on hästi kasulik.

T ärkas nüüd. Ta oskab juba täitsa kenasti magada üksi suure voodi peal. Seega, järjekordne tõestus kuskilt kuuldud tõele, et kõik läheb mööda

Advertisements