Aasta tagasi oli suur ettevõtmine töö kõrvalt korras hoida kodu: nõud pesta ja pesud pesumasinale anda ja triikida ning elamine korras hoida ning veel süüa teha. Sellised asjad tundusid masendavad ja kohutavalt palju aega võtvad.

Täna, kolmekuuse tita kõrvalt tundub see samuti suur ettevõtmine. Aga on asju, mis lähevad libedalt ja justkui märkamatult. Täna hommikul kell seitse äratas mind päike ja pisike poiss. Kella 10-ks oli ma jõudnud teha: kaks korda uinutada T-d, tule pliidi alla, natuke nõusid pesta, natuke kududa, ning teha hommikusöögi ja kohvi, ajalehe läbi lugeda.
See ei tundunudki nii raske, tulemuseks suht korras kodu ja mittetorisev mees, kes sai ärgata valmis hommikusöögi ja kohvi peale üsna sooja tuppa.
Korras koduga aitas mind palju minu ema. Kohe hea laupäeva-tunne tuli. Sest eilsest oli veel head õunakringlit.

Kevad on tulnud selle mõne päeva jooksul, mis ma tuppa vangi olin pandud haiguse tõttu. Eile õhtul käisin õues, sest T ei tahtnud hästi magada. Teedel oli lompe, veed jooksid ja õhk oli õhtul jahedaks minnes mõnus. Mõnus-mõnus.

Advertisements